Puhasaretuse all mõistetakse ühe tõu sigade seemendamist omavahel. Seda kasutatakse tõugude aretamisel ja nende jõudlusomaduste täiustamisel. Puhasaretusega püütakse süstemaatilise valikuga kinnistada teatud tunnuseid mitme põlvkonna vältel. Sihipärase puhtatõulise aretuse aluseks on sugulasrühmad, mis kujundatakse väljapaistvatest isas- ja emasloomadest.
Puhasaretusega tegelevad tipparetus- ja aretusfarmid. Need on aretuspüramiidi tipus asuvad karjad, kelle ülesandeks on toota vastavalt aretusprogrammile kõrgväärtuslikke sugusigu.
Tipparetusfarmide valiku kriteeriumid
Tipparetusfarmid valib ja tunnustab Eesti Tõusigade Aretusühistu. Tipparetusfarmiks võib valida farmi, mis vastab kõrgele aretuse tasemele ja nõutavatele veterinaarsetele tingimustele. Aretusühistu sõlmib tipparetusfarmidega vastavasisulised lepingud.
Tingimused, milledele tipparetusfarmid peavad vastama:
- Tipparetusfarmi seakari peab olema vaba nakkushaigustest (leptospiroos, brutselloos, sigade klassikaline katk, sigade vesikulaarhaigus, Aujeszky haigus, transmissiivne gastroenteriit, PRRS, nakkav atroofiline riniit, mükoplasmoos). Kari peab olema süstemaatilise veterinaarjärelvalve all.
- Tipparetusfarmil on kohustus märgistada põrsad, keda soovitakse tõuraamatusse kanda, teha jõudluskontrolli ja kasutada jõudlusandmete kogumiseks Possu programmi ning edastada andmed tähtaegselt aretuse keskandmebaasi.
- Aretustuumiku emiste seemendamiseks kasutatakse vähemalt 80% kunstlikku seemendust. Aretustuumiku emiste teise pesakonna saamiseks kasutavad tipparetusfarmid kunstlikku seemendust.
- Aretusühistu aretusspetsialist koostab aretusprogrammile vastavad seemendusplaanid aretustuumikusse kuuluvate emiste kohta, mida farmi zootehnik täidab.
- Aretustööd tipparetusfarmides juhendab, koordineerib ja karjatesti viib läbi aretusspetsialist, kes on ühendavaks lüliks seemendusjaama, tipparetusfarmide, aretuse keskandmebaasi haldaja ja ühistu vahel.
- Tipparetusfarmides kasvatatakse üles remontemade rühmas aretustuumiku emiste teises pesakonnas kõik sündinud puhtatõulised emispõrsad ja vähemalt kolm kultpõrsast ning hindavad noorkuldid ja emised karjatestil.
- Farm peab registrit aretustuumiku emiste järglaste prakeerimispõhjuste kohta enne karjatesti.
- Testitavatel nooremistel ja noorkultidel määratakse kindlaks elusmass, pekipaksuse- ja seljalihasemõõdud, välimikuvead. Andmed saadetakse aretuse keskandmebaasi, kus hinnatakse loomad geneetiliselt ning määratakse aretuskõlblikkus. Informatsioon aretusväärtuste kohta saadetakse lepingujärgselt tipparetusfarmidele tagasi.
- Pärast aretusväärtuste hindamist võimaldatakse aretusühistul valida välja parimad kuldid seemendusjaama ning paremuselt teisel kohal olevad kuldid võib aretusspetsialistiga kooskõlastatult müüa teistele aretusfarmidele.
