EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU


Kuldisperma pakkemasin

ETSAÜ
ETSAÜ

Head ETSAÜ liikmed!

Oma liikmetele kvaliteetsema teenused pakkumiseks soetas ETSAÜ seemendusjaama kuldisperma pakkemasina TwinPacker 2.0.

ETSAÜ tänab Dimediumit igakülgse toe eest seadme soetamisel.

 



Toiduga varustatus, kui riigikaitse üks osa, pani seakasvatajaid muretsema

EPKK
EPKK

Eesti seakasvatajate aastakonverents Pärnus käsitles muude teemade hulgas riigikaitse teemat, sest on ju Eesti toiduga varustamine samuti riigikaitse osa. Seakasvatajate eestkõneleja Anu Hellenurme sõnul on sealihaga isevarustatuse tase 80 protsendi ligi ning need numbrid vähenevad lähitulevikus veelgi.

Eesti tõusigade aretusühistu juhatuse liikme Anu Hellenurme sõnul pole Eestis toidujulgeoleku tagamiseks piisavalt ära tehtud. „Meil on olemas riiklikud varud kuni üheks nädalaks ja see pole kindlasti piisav, et riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita,“ osutas Hellenurme murekohtadele. „Eesmärk inimesi toiduga varustada üha kaugeneb. Lisaks on vaja kõige kõrgemal tasandil lõpuks ometi paika saada ka Eesti Toidu Strateegia,“ kinnitas ta. “Toiduga isevarustatus peab olema osa julgeolekustrateegiast, sest olukorras, kus me peame rakendama oma julgeolekuprotokolle, ei ole enam aega selle peale mõelda.”

Lugege edasi: EPKK   


Koda tunnustas maaelu edendajaid

Aarne Põldvere (Teadus ja Tegu)
Aarne Põldvere (Teadus ja Tegu)

18. novembril Laitses toimunud Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja lõikuspeol pärjati koja auliikme tiitliga Tiina Saron. Koja aumärgi pälvisid 9 põllumajanduse valdkonna tegusat eestvedajat ja kohaliku kogukonna tunnustatud liiget.

Aarne Põldvere pälvis aumärgi, kui Eesti Tõusigade Aretusühistu pikaajaline töötaja. Aarne Põldvere tunnustatakse teenete eest sigade aretusalases töös ja kvaliteetse kodumaise toidu tootmise edendamisel.

Allikas: EPKK   


Sigwari lihatööstust ei murra ka rasked ajad

Sigwar
Sigwari suitsuvorst

Sigwari lihatööstust ei murra ka rasked ajad

Autor: KÜLLI KRIIS kylli@pohjarannik.ee

Juulikuus lõpetasid tegevuse talupoed lüganusel ja jõhvis, ida-viru ainuke lihatööstus sigwar oma varja kaupluse ja kohalike müügipunktide sulgemisele isegi ei mõtle.

Varja lihapoel läheb stabiilselt, teistel müügikohtadel samuti, kinnitas OÜ Sigwar kaupluse juhataja ja projektijuht Ivi Jäger.

„Teised müügikohad“ tähendavad Ahtmet, Iidlat ja Kiviõlit, sest Sigwar on ennekõike kohalik ettevõte, kes ei suuda ega tahagi võistelda suurte lihatööstustega, kelle kaupa on kõik kohad täis. Uusi müügipunkte pole plaanis rajada ja suurtest kauplustesse firma oma tooteid hea meelega ei annagi, sest need kaoksid anonüümsete pakendite keskel lihtsalt ära.

„Meie tooted on kvaliteetsed ja nii unikaalsed, et parim viis need kätte saada ongi Ida-Virumaale sõita,“ täheldas Ivi Jäger. „Meie lihapood – just lihapood, mitte tavaline külapood – on Varjal maantee ääres heas asukohas ja sealt saab alati värsket sealiha ja lihatooteid.“


Kas meil müüdav odav importliha tuleb aafriklaste orjatööga Hispaaniast?

Maaleht
Maaleht

Silja Lättemäe, Maaleht

Mida vähemaks jääb kodumaist seakasvatust, seda enam sõltume Euroopa suurrriikide ülejääkidest ja kannatab toidujulgeolek.

„Hispaanias on sealiha kokkuostu hind üle 2,30 ja Itaalias on ka 2,40, need on suured riigid. Ja kui nad oma riigis saavad kulud kaetud, siis selge see, et ülejäägi saab väikeses Eestis maha müüa alla igasuguse omahinna, et kaubast lahti saada. Aga sellega rikutakse kogu see turg siin Eestimaal ära,“ teatas Saaremaa suurim seakasvataja Raul Maripuu. Eestis on sealiha kokkuostuhind praegu 2,10.

Nii peavad meie seakasvatajad lisaks kahjumiga majandamisele turul võitlema ka odavama importlihaga ja lootma üksnes sellele, et tarbijad eelistaksid ikkagi kodumaiseid tooteid, mis garanteerivad kindla kvaliteedi, ehkki on hinnalt veidi kallimad. Sest odavama importliha kvaliteeti ei pruugi alati teada.

Lugege edasi: Maaleht (tasuline)   


Mida teha, et kodumaine seakasvatus jätkuks?

Maaleht
Maaleht

Anu Hellenurme
Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees

Euroopas kostavad üleskutsed sealiha tootmise vähendamiseks. Eesti peab siin nüüd selgroogu näitama ja sellega mitte nõustuma.

Võib-olla on see üleskutse asjakohane Taanis, kus Eesti-suuruse pindalaga riigis kasvab 12,6 miljonit siga. Eestis on meil juba alla 300 000 sea.

Seakasvatus vajab elektri hinna tuge koos toidutööstusega. Loomade heaoluks on oluline elekter, mis töötab ööpäevaringselt. Meie ei saa tunniks ajaks elektrit välja lülitada kui MWh maksab 4000 eurot. Väljalülitamine tähendaks loomade hukkumist.

Vajame pikka plaani ja poliitilist tahet, et kestlik toidutootmine Eestis ikkagi jätkuks. Meie seakasvatus on juba aastaid virelenud, abi on olnud riigi erakorralistest toetustest.

Riik peaks investeeringutoetused suunama selliselt, et Eestis toodetaks piisavalt toiduaineid ning kohapeal toimuks selle väärindamine. Nii jääb suurem tulu Eestisse ja riik saab ettevõtjatelt ka suuremat tulu. Eelistades kodumaist, anname tööd oma inimestele.

Seakasvatuse suluseisust loe edasi: Seakasvatajad: kahjum üha kasvab, ainuüksi elektrikulu on meeletu!

Allikas: Maaleht   


Tõuloomakasvatus 3/2022

Tõuloomakasvatus 3/2022
Tõuloomakasvatus 3/2022

Ilmus Tõuloomakasvatuse septembri number, milles on ülevaade esimese poolaasta loomakasvatuse olukorrast Eestis. Seakasvatuse osas saab lugeda ETSAÜ Vasula seemendusjaama kultide kasutamisest ja nende karjast väljamineku põhjustest.

Lugege edasi: Tõuloomakasvatus 3/2022   


Kvaliteedikava annab sealihasektorile kindlustunde

Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis (Meelika Sander-Sõrmus)

Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.

Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.

“Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile,” selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. “Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.”


SABATA VÕI SABAGA?

Lõigatud sabaga põrsas
Lõigatud sabaga põrsas

PhD Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pm-dr Alo Tänavots, Eesti Maaülikool

Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad põllumajandusloomi inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi seadused (EL direktiiv 2008/120/EÜ ning Loomakaitseseadus). Nende kohaselt on seatud standardid ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine rutiinse protseduurina. Niiütleb EV Loomakaitseseaduse § 9 (2): Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. [RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

Kuigi Euroopa Liidus on sabade lõikamine sigadel rutiinse protseduurina keelatud juba alates 1994. aastast ning enne lõikamist tuleks võtta kasutusele muid meetmeid saba lõikamise vähendamiseks, on enam kui 25 aastat hiljem endiselt absoluutne enamus (132 miljonit siga ehk 90%) siiski lõigatud sabadega (joonis).


Lihafaktid

Lihafaktid
Lihafaktid

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

 

KALENDER

<< Detsember >>
E T K N R L P
  1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31  
Kuldisperma tellimine