EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU


Seakasvatajate ümarlaual lahati loomade heaolu teemasid

EPKK
EPKK

Täna, 13. jaanuaril, kogunesid Tartumaal Märjal seakasvatussektori esindajad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud ümarlauale, et ühiselt arutleda loomade heaolu teemadel. Seakasvatajad püüavad tagada sigadele alati parimad tingimused, sest terve loom on iga farmeri eesmärk.

Loomade heaolu on olnud alati tootja jaoks peamine. Meie kasvatajad teavad seadusi ja järgivad neid, midagi lubamatut meie sigalates ei toimu, kuigi mõnikord püütakse jätta vastupidine mulje. Eesti ei paista Euroopa Liidus heaolu küsimustes kuidagi eriliselt silma – järgime Euroopa Liidus kehtestatud nõudeid ja lubatud praktikaid. Uute nõuete kehtestamisel peab arvestama, et meie loomakasvatajad konkureerivad teiste riikide ettevõtetega. Iga uus nõue tähendab kõrgemat toidu hinda ka tarbijate jaoks, paraku pole tarbijad toiduhinna tõusuks valmis. Kampaania korras sigade sabade lõikamise täielik keelamine võib sigade heaolu tõsiselt halvemaks muuta.

Lugege edasi: Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda   .


Kannibalismi ennetamine sigadel

Põrsad
Põrsad

Laura Pajumaa
Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini kursusetöö 2020

Lühikokkuvõte

Kannibalismi esinemine on tänapäeval intensiivse tootmisega farmides seotud eelkõige loomade heaoluga. Kaasaegsetes suletud süsteemidega seakasvatusettevõtetes on laialdaselt levinud põrsaste sabade lõikamine varases eas vältimaks hiljem tekkivaid probleeme kannibalismiga. Antud ennetusmeede vähendab sabade hammustamise esinemissagedust, kuid ei kõrvalda probleemi. Seetõttu on läbiviidud suurel hulgal uuringuid, et välja selgitada, millised riskitegurid tõstavad hammustamiste esinemist karjas. Antud töö eesmärgiks on üle vaadata meetmed, mida saab kasutada kannibalismi kontrollimiseks võttes arvesse hiljutisi uuringuid.

Sigadele tuhnimismaterjali pakkumine ning võimalus närida mänguasju näitasid kannibalismi ennetamisel kõige paremaid tulemusi. Igapäevane väikestes kogustes loodusliku päritoluga materjali lisamine sulgudesse võib olla efektiivne vähendamaks märkimisväärselt liigikaaslasele suunatud oraalset käitumist. Mitmed uuringud tõestavad, et sigade pidamine täis- restpõrandatel suurendab oluliselt kannibalismi esinemist, kuna aedikute varustamine allapanuga ei ole tihtipeale võimalik lägaeemaldussüsteemide ummistumise tõttu.

Epidemioloogilised uuringud tõestavad, et olulisel kohal on ka aastaaja, söötmistingimuste ning soo mõju kannibalismi esinemissagedusele. On leitud, et piisavate söötmiskohtade tagamine võib vähendada kannibalismi riski, kuna sellega on sööturi juures tunglemise tõttu vallanduv agressiivne käitumine viidud miinimumini. Uuringud näitavad, et saba hammustamiste esinemisele avaldavad väikest mõju tõug ning grupi suurus. Võõrutusvanuse ja ventilatsiooni olulisus kannibalismi esinemist mõjutatavate faktoritena nõuavad lisauuringute läbiviimist. Lisaks tuleb arvestada, et eksperimentaalsete uuringute läbiviimine riskifaktorite mõju väljaselgitamiseks on keeruline, kuna kannibalism esineb enamasti puhangutena.


Sea rõngas saba on võimalik ainult siis, kui kõik osapooled on sellest huvitatud

Sabaga siga
Siga

Wageningen University & Research
Avaldatud 14. juunil 2021

Praegu on veel liiga vara lõpetada põrsaste sabade kärpimine kõikides Hollandi seafarmides. Sellise järeldusena jõuti Wageningeni ülikooli ja teaduskeskuse ning Utrechti ülikooli uuringus, mille tellisid Seakasvatajate tootjaorganisatsioon (POV) ja Hollandi põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium. Sellise tulemuse põhjuseks oli, et kärpimata sabaga sigade pidamine on keeruline. Seakasvataja, kes lõpetab sigade sabade kärpimise, peaks saama selle eest hüvitist. Koolitused aitavad seakasvatajatel ära tunda ja vähendada sabahammustuse ohtu.

Sead, kes tunnevad end ebamugavalt, võivad frustratsioonist või igavusest teineteist sabast hammustada. See võib kaasa tuua hammustatud sea heaolu halvenemise, kasvu alanemise ja nakkused või isegi sea mittevastuvõtmise tapamajas. Et vältida sabahammustamist, kärbitakse paljude põrsaste saba kohe pärast sündi. Seda on kritiseeritud ühiskonna poolt ja ka seakasvatajad hakkaksid pika sabaga sigu pidama pigem täna kui homme.


Kuidas Soome seakasvatajad saavad hakkama ilma põrsaste sabasid lõikamata?

EPKK
EPKK

Põrsaste sabade lõikamine on rutiinne praktika enamikus Euroopa riikides ja paljudes teistes riikides väljaspool Euroopat. Rutiinset saba lõikamist praktiseeritakse sabade hammustamise riski vähendamiseks. Saba hammustamine on seakasvatuses levinud ja tõsine heaoluprobleem, mis põhjustab suuri majanduslikke kahjusid.

EL direktiiv 2008/120/EÜ seab standardid sigade kaitseks, sealhulgas keelab saba lõikamise kui rutiinse protseduuri. Liikmesriikidest on sabaga sigade kasvatamine õnnestunud vaid Soomel ja Rootsil ning kolmandatest riikidest Norras ja Šveitsis.

Soomes on riiklikud seadused keelanud sabade lõikamise täielikult alates 2003. aastast. Hiljutises Helsingi ülikoolis läbiviidud uuringus küsiti Soome farmeritelt, kuidas nad saavad hakkama ilma sigade sabasid lõikamata. Olulisemateks sekkumismeetmeteks on põllumehed rõhutanud söötmisega seotud probleemide lahendamist, hammustava sea kindlaks tegemist ja eemaldamist ning sabahammustuse ärahoidmiseks kõige olulisemat materjali - põhku.

Lugege edasi (ingl k):
Hankkija Finnish Feed Innovations   
Review: The tale of the Finnish pig tail – how to manage non-docked pigs?   .


Lõikamata sabadega sigade kasvatamine – Rootsi kogemused ja praktilised lahendused

Kesik
Lõigatud sabaga siga

Torun Wallgren 1, Nils Lundeheim 1, Anna Wallenbeck 1, Rebecka Westin 1,2, Stefan Gunnarsson 1

1Rootsi Põllumajandusülikool
2Uddetorp Röda huset, Rootsi
Animals 2019, 9,812 doi: 10.3390/ani9100812   

  1. Sissejuhatus

Saba hammustamine on intensiivses seakasvatuses sageli esinev voom [1,2]. Selle põhjuseks arvatakse olevat puudulik pidamiskeskkond, mistõttu sead hakkavad ümbrust uurima ja selline tegevus viib teiste sigade sabade hammustamiseni [1,3-6]. Saba hammustamine halvendab sigade tervist, toodangut ja heaolu [7,8,9]. Vähendamaks saba hammustamise mõju, lõigatakse esimese elunädala jooksul valuvaigisteid kasutamata sigade sabasid kõikjal maailmas [10]. Ehkki pidamiskeskkonna ja selle mitmekesistamise mõju saba hammustamisele on aastakümneid põhjalikult uuritud [3], kasvatatakse ainult vähestes riikides, kus seakasvatus on vähetähtsal kohal, näitaks Rootsis, võrreldes teiste EL riikidega lõikamata sabaga sigu [3,11,12].


Mida teha kui saba hammustamine aset leiab?

Etapiviisiline plaan
Etapiviisiline plaan

Irene Camerlink, Veterinaarmeditsiini Ülikool, Austria ja Jen-Yun Chou, Teagasc, Iirimaa
Pig Progress 35(10), 2019

Kui saba hammustamist esineb sulus mitmel ohvril või levib isegi terves sigalas, siis kutsutakse seda saba hammustamise puhanguks. Selliseid puhanguid on raske peatada, kuid siin on toodud võtted, kuidas sellisel korral tegutseda.

Saba hammustatud sigu märgatakse sageli alles siis, kui saba on juba hammustatud. Sel ajal on tõenäoline, et enamik teisi sigu on verd märganud ja see võib neil tekitada hammustamise tungi.

Ideaalis võiks saba hammustamist märgata enne, kui saba on verine. Kui siga hammustab sabasid korduvalt, siis võiks teda jälgida 10–15 minutit, et näha, kas hammustamine jätkub. Kui jätkub, siis on ilmselt parem potentsiaalne probleemi põhjustaja eemaldada.


Lihafaktid

Lihafaktid
Lihafaktid

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“


JK sõnumid seakasvatajale 63

EPJ AS
EPJ AS

“JK Sõnumid seakasvatajale” novembrinumbrist saab lugeda sealiha kvaliteedist ja IKT kasutamise uuringust. 

Lugege Infolehte: EPJ AS   


Tõuloomakasvatus 4/2021

Tõuloomakasvatus 4/2021
Tõuloomakasvatus 4/2021

Viimasest Tõuloomakasvatuse numbrist saab lugeda sigade aretusfirmadest maailmas. Lisaks sellele on ajakirjas tavapäerane Eesti loomakasvatuse I poolaasta ülevaade maaeluministeeriumi esindajatelt. Teaduse sektsioonis on toodud kokkuvõtted kahest loomakasvatuse erialal kevadel kaitstud seakasvatusalasest magistritööst. Tõlkeartiklis käsitletakse liha ja inimeste tervise seoseid.

Allikas: Tõuloomakasvatus 4/2021   


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

Haameri talu müüb tiinusetesterit DSG-SCANNER-C Plus koos nutitelefoniga. Seade on soetatud uuena 06.08.2019 ja on väga hästi hoitud.
Hind 1800 € + km tester ja telefon. Testri soetushind ilma telefonita oli 2405.20 € + km.

Ühendust võtta: Ave Haamer, tel 502 3359

Kuulutus lisatud 23.11.2021

 

KALENDER

<< Jaanuar >>
E T K N R L P
  1 Uus aasta 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15Aretuse tn 2 Märja alevik, Tähtvere vald Tartumaa 61406 Eesti Tõusigade Aretusühistu asutamine 30 aastat 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31  
Kuldisperma tellimine