SEEMENDUSJAAM

     

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU
SEEMENDUSJAAM
Seemendusjaama juht Jaanika Kreela

Tel/fax: 735 2198
Mobiil: 501 1849
E-post:  

Kunstlik seemendus on üks põhilisematest sigade taastootmise tehnoloogiatest, mille puhul seemendatakse indlevaid emiseid kultidelt eelnevalt kogutud spermaga. Kunstliku seemen-duse kaudu on võimalik levitada parimat aretusmaterjali, tõsta valiku intensiivsust ning täp-sust s. t. saada rohkem informatsiooni aretusväärtuste hindamiseks. Kasutades kunstlikku seemendust on võimalik jagada paljude karjade vahel parimate farmide parimaid kulte.

Eesti Tõusigade Aretusühistu propageerib kunstliku seemenduse kasutamist ning annab nõu ja õpetust kunstliku seemenduse kui meetodi kasutamiseks – viib läbi seemendajate koolita-mist vastavalt.
Et parandada emiste viljakust, on viimasel aastal, nagu ka mitmes välisriigis, hakatud see-mendusjaamas pakkuma emiste seemendamiseks seguspermat. Segusperma saadakse mitme kuldi sperma segamisel, mille kvaliteeti on eelnevalt kontrollitud. Katsetega on tõestatud segatud sperma parem viljastumisvõime, mille tagajärjel suureneb põrsaste arv pesakonnas ja nende võõrutusmass.

Seemendusjaama kuldid valitakse Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusspetsialisti poolt tun­nustatud tipparetusfarmide karjadest lähtudes sigade aretusprogram­mide eesmärkidest. Vajadusel imporditakse uusi kuldiliine teiste riikide tunnustatud aretuskar­jadest.

Enne seemendusjaama karja toomist läbivad kuldid karantiini vastavalt maakonna peaveteri­naararsti poolt kehtestatud nõuetele. Karantiini läbimise kohta koostatakse akt, milles on kirjas läbiviimise aeg, koht, vastutavad isikud, teostatud veterinaarsed menetlused ja labora­toorsed uuringud ning lõppotsus.

Kultide liikumine seemendusjaama karja ja karjast välja ning kuldisperma laboratoorse tööt­lemise andmed registreeritakse Possu programmiga. Andmete esitamise vajadusel tehakse programmist vajalikud väljatrükid. Lisaks elektroonilisele andmekogule on seemendusjaama algdokumentideks karjasoleva kuldi põlvnemistunnistus ja sperma laboratoorse töötlemise tööleht.

Seemendusjaama kulte kontrollitakse pidevalt sperma kvaliteedi, seemendustulemuste ja anomaaliate esinemiste suhtes vastavalt jõudluskontrolli andmetele.

Kontrolltulemustest lähtuvalt vahetatakse tipparetusfarmide jaoks ettenähtud seemen­dus­jaama kuldid välja järjest paremate aretusväärtustega noorkultidega.

Kultide tunnustamine seemendusjaamas toimub pidevalt aretuskomisjoni poolt vastavalt sigade aretusprogrammidele.

Kuldi tunnustamisel hinnatakse:

  • kuldisperma kvaliteeti;
  • kuldi sigimisvõimet ja pesakondade suurust (tipparetuses ja ristandkarjades);
  • kuldi järglasi (tipparetuses ja ristandkarjades);
  • kuldi välimikku ja arengut.

Kõrge aretusväärtusega kulte kasutataks seemendusjaamas kuni parema aretusväärtusega kultide leidmiseni.

 

 

Kuldisperma, selle käsitlemine kuldijaamas

Kuldispermat kontrollitakse laboris programmiga Androvision, mille käigus määratakse sper­ma värvus, konsistents, lõhn, lisandite olemasolu jm. näitajad ning tehakse mikroskoopilised uuringud spermide liikumisaktiivsusele ja anomaaliate esinemisele. Samuti määratakse ejaku­laadi maht ja tihedus.

Tihedus, s.t spermide arv mm3 kohta, kõigub erinevatel kultidel 100 000 kuni 700 000-ni. Et ühe spermadoosi jaoks on vaja vähemalt 3 miljardit spermi, tuleb iga kuldisperma kohta eraldi määrata kindlaks lahjendusmäär.

Töödelda ja turustada võib ainult kvaliteedinõuetele vastavat spermat. Kuldisperma kvaliteeti jälgitakse 24, 48 ja 72 tundi pärast töötlemist, määrates mikroskoobiga sperma liikuvust.

Sperma konserveerimine.

Et kvaliteetse värske sperma säilivusaeg on piiratud, pikendatakse spermide eluiga ja viljastamisvõimet aeglase jahtumise ja lahjendamise abil. Sperma säilitustemperatuur peab püsima 17 C ° juures, kontsentratsioon peab olema 2,5 – 3 miljardit spermi doosis. Nende abinõude eesmärgiks on spermide viimine munandimanuses valitseva keskkonna sarnasesse keskkonda. Selleks tuleb spermide ainevahetus- ja liikumisaktiivsust piirata.

Väga oluline hoida spermat kahjustavate mõjude eest sperma võtmise, töötlemise, transportimise ja säilitamise ajal kuni selle kasutamiseni.

Sperme ei tohi kahjustada suured temperatuuri kõikumised, külmašokk, valguse mõju, vesi, desinfitseerimisained, veri jms. Teiselt poolt ei tohi nende liikumisaktiivsust liiga vara suurendada, mille võib kaasa tuua tugev raputamine või temperatuuritõus.

Pärast lahjendusaine lisamist pakendatakse sperma 85 milliliitristesse plastiktuubidesse. Seejärel tuubid märgistatakse kleebisega, millel on kuldi nimi, identifitseerimisnumber, tõug ja kuupäev.

Kuldisperma tellimine