Kas meil müüdav odav importliha tuleb aafriklaste orjatööga Hispaaniast?

Maaleht
Maaleht

Silja Lättemäe, Maaleht

Mida vähemaks jääb kodumaist seakasvatust, seda enam sõltume Euroopa suurrriikide ülejääkidest ja kannatab toidujulgeolek.

„Hispaanias on sealiha kokkuostu hind üle 2,30 ja Itaalias on ka 2,40, need on suured riigid. Ja kui nad oma riigis saavad kulud kaetud, siis selge see, et ülejäägi saab väikeses Eestis maha müüa alla igasuguse omahinna, et kaubast lahti saada. Aga sellega rikutakse kogu see turg siin Eestimaal ära,“ teatas Saaremaa suurim seakasvataja Raul Maripuu. Eestis on sealiha kokkuostuhind praegu 2,10.

Nii peavad meie seakasvatajad lisaks kahjumiga majandamisele turul võitlema ka odavama importlihaga ja lootma üksnes sellele, et tarbijad eelistaksid ikkagi kodumaiseid tooteid, mis garanteerivad kindla kvaliteedi, ehkki on hinnalt veidi kallimad. Sest odavama importliha kvaliteeti ei pruugi alati teada.

Lugege edasi: Maaleht (tasuline)   


Tõuloomakasvatus 3/2022

Tõuloomakasvatus 3/2022
Tõuloomakasvatus 3/2022

Ilmus Tõuloomakasvatuse septembri number, milles on ülevaade esimese poolaasta loomakasvatuse olukorrast Eestis. Seakasvatuse osas saab lugeda ETSAÜ Vasula seemendusjaama kultide kasutamisest ja nende karjast väljamineku põhjustest.

Lugege edasi: Tõuloomakasvatus 3/2022   


Seakasvatajad on valiku ees lõpetada tootmine või tõsta oluliselt hinda

Siga
Siga

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimehe Anu Hellenurme sõnul on riigipoolne abi seakasvatajatele liialt aeglane ning kiirete lahenduste leidmise asemel keskendutakse takistustele.

«Kui tsiteerida farmipidajaid, siis iga kulu suurendab vaid kahjumit,» kirjutas Hellenurme põllumajanduskoja blogis ning lisas, et see lause näitab millisesse situatsiooni on valitsus loomakasvatajad jätnud.

Hellenurme sõnul on kevadest saadik räägitud, et kriisiplaanid pole integreeritud. Kui riigi tasandil jäetakse seakasvatussektor hinnatõusude turbulentsi, saab meie toidutootmine kõva hoobi. Üks kahest: kas seafarmid lõpetavad tegevuse või oleme sunnitud rääkima sealiha ja sealihatoodete suurest hinnatõusust,» tunnistas ta.

Lugege edasi: Postimees. Majandus   


Kellele lüüakse hingekella, kas seakasvatajatele?

Rümba hindamine
Rümba hindamine

Saaremaa suurima seakasvataja Valjala söödatehase saneerimine on vaid esimene taoline juhtum sektoris, usuvad seakasvatusettevõtete juhid, sest paljud ettevõtted siplevad kahjumis, kuna söödavilja ja elektrienergia peadpööritavad hinnad on löönud valusalt rahakoti pihta.

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme ütles seakasvatajate rasket olukorda kommenteerides, et riigipoolne abi on liiga aeglane ja kiirete lahenduste leidmise asemel keskendutakse pigem takistustele olukorras, kus loomakasvatus sõltub igakülgselt elektrienergiast. Lisaks on toetuste väljamaksmisest tingitud viivitused ja bürokraatia viinud seakasvatusettevõtted katastroofilisse olukorra. Kui siia lisada veel kõrged söödahinnad ja koheselt algav kütteperiood, võib asjaolude kokkulangemine vallandada toidutootmises doomino efekti.


Loomakasvatajaid ja toidutootjaid rabas elektrihinna kontrollimatu tõus

EPKK
EPKK

Elektrihindade tohutu hüpe on pannud loomakasvatajad ja toidutootjad väga raskesse olukorda. Kui tavatarbijal on võimalik ajutiselt elektritarbimist vähendada või lausa katkestada, siis nii nagu ei ole loomakasvatuses, ei ole ka toidutööstuses sellist võimalust, tõdeti tänasel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja töötleva tööstuse grupi kohtumisel.

Saidafarmi juht Juhan Särgava rääkis, et eilne, rekordiliselt kõrge börsihinnaga elekter oleks nende farmi jaoks olnud ilmselgelt kahjumlik valik. „Olukord on juba nii kurioosne, et olime eile sunnitud kasutusele võtma diiselküttel toimiva elektrigeneraatori, et loomad laudas hätta ei jääks ja meierei poolel tootmisprotsessid ei katkeks,“ vahendas Särgava juhtunut. „Täna helistasin koostööpartnerile, kellelt oleme ikka kuivkülmutatud juustu tellinud ja selgus, et nad olid sunnitud oma töötajad kalli ja ettearvamatu elektrihinna tõttu koondama. Mu süda pidi seisma jääma seda kuuldes,“ kurvastas Särgava.

Lääne-Virumaa seakasvataja Ermo Sepp tõdes, et loomakasvatuses on ülioluliseks faktoriks just elekter. „Igapäevane loomade söötmine ja heaolu tagamine baseerub just elektrienergial – alates automaatika peal toimivatest söödaplatsidest või valgustuse ja õige temperatuuri tagamisest seafarmis ning üliolulisest ventilatsioonist. Farmide ventilatsiooni tagamine on kriitilise tähtsusega just praeguse kuumalaine olukorras,“ loetles Sepp esmaseid vajadusi. „Praegu on hetk, kus tootmine kasumit ei anna ja iga kulu loob kahjumit juurde,“ lisas ta.

„Sarnased probleemid on ka toidutööstuses,“ toonitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Tänase energiakriisi valguses teeb meid ülimurelikuks tõik, et riigil puudub plaan ettevõtted sarnaselt eratarbijatega kaitsta elektrihinna kontrollimatu tõusu eest,“ ütles Lindsaar.

Koja juhatuse liige vahendas toidutööstuste sõnumit, kus ettevõtted on sunnitud juba tegelema gaasitarnete ebapiisavusest tingitud probleemidega ja otsima alternatiivseid lahendusi gaasiküttele. „Kahjuks unustatakse ära, et ükskord saab omavahenditest alternatiivide leidmise võimalus otsa ja ettevõtjad vajavad tõhusat finantsilist tuge üsna pea. Praegune situatsioon paneb kogu raskuse ettevõtjate ja tarbijate rahakotile, sest toiduainete hinnatõusu ei peata enam miski või hakkavad loomakasvatus ja toidutööstusettevõtted oma tegevust sulgema,“ hoiatas Lindsaar halvima eest.

Pressiteade 18.08.2022: EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA   


Parim valgutoode 2022 Sigwar OÜ täissuitsuvorst

Täissuitsuvorst Sigwar (Sigwar OÜ)
Täissuitsuvorst Sigwar (Sigwar OÜ)

28. juulil kogunes Tallinnas, Academic Food Labis 10-liikmeline hindamiskomisjon, et valida välja Eesti parimad talutooted. 2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108.

Parim talutoit 2022 "Parim valgutoode" kategoorias oli Sigwar OÜ - täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa).

Allikas: Ehtne Talutoit   


Grillihooaeg on alanud: Eesti tarbija saab päästa kodumaise seakasvatuse

Põrsas
Põrsas

Silja Lättemäe, Maaleht

„Meil on läbi aegade olnud parimad põrsatootmise farmid nii Aidus kui Kallukses,“ teatab kogenud veterinaar Mati Tuvi, kes vastutab Saimre Agro Grupis loomakasvatuse eest, saates meie toidulauale üle 40 000 sea aastas.

Veterinaari haridusega Mati Tuvi tunneb seakasvatust läbi ja lõhki, ta on aastakümneid tegutsenud selles kriisiderohkes põllumajandusvaldkonnas, kus viimastel aastatel tootjad vaevu suudavad pinnal püsida – küll laastab farme sigade Aafrika katk, hindade madalaseis või üle mõistuse kõrgeks kerkinud sööda hinnad.

Tuvi mäletab veel aegu, kui Venemaale saadetud 20% nuumikutest andis toonasele ASile Ekseko 80% kasumit, ülejäänu jäi Eestisse, tuues mitu korda vähem tulu.

Lugege edasi: Maaleht (tasuline)   


Kvaliteedikava annab sealihasektorile kindlustunde

Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kvaliteedikava arutelu Tartus, Maaülikoolis (Meelika Sander-Sõrmus)

Sektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.

Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.

“Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile,” selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. “Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.”


SABATA VÕI SABAGA?

Lõigatud sabaga põrsas
Lõigatud sabaga põrsas

PhD Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pm-dr Alo Tänavots, Eesti Maaülikool

Põllumajandusloomad on loomad, keda peetakse ja aretatakse loomsete saaduste tootmise eesmärgil. Euroopa Liidus kaitsevad põllumajandusloomi inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada nende tervist või heaolu Euroopa Liidu ja iga liikmesriigi seadused (EL direktiiv 2008/120/EÜ ning Loomakaitseseadus). Nende kohaselt on seatud standardid ka sigade kaitseks, sealhulgas on keelatud sabade lõikamine rutiinse protseduurina. Niiütleb EV Loomakaitseseaduse § 9 (2): Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. [RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

Kuigi Euroopa Liidus on sabade lõikamine sigadel rutiinse protseduurina keelatud juba alates 1994. aastast ning enne lõikamist tuleks võtta kasutusele muid meetmeid saba lõikamise vähendamiseks, on enam kui 25 aastat hiljem endiselt absoluutne enamus (132 miljonit siga ehk 90%) siiski lõigatud sabadega (joonis).


Lihafaktid

Lihafaktid
Lihafaktid

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
08.12.2021

Põllumajanduskoda avab veebilehe loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolest

Põllumajanduskoda tegi praktilise veebilehe lihafaktid.ee  , mis annab põhjaliku sissevaate valdkonda, mille kohta liigub palju müüte, väärinfot ja ühekülgseid tõlgendusi.

„Soovime anda lisavaate ja selgitada tegelikke taustu Euroopas valitsevas debatis, kus loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata ja mittetervikliku teemakäsitluse alla,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.“


ETSAÜ RSS-voog

Alammenüü

Kuldisperma tellimine