EESTI SEATÕGUDE ARETAMISEST JA JÕUDLUSEST 1923...1956

V. Laanmäe
AGRAARTEADUS / JOURNAL OF AGRICULTURAL SCIENCE
Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi väljaanne
V * 3-4 * 1994

Pärast Esimese maailmasöja lõppu oli Eesti Vabariigi põllumajandus nõrgalt arenenud. Väljaveetavaid loomakasvatuse saadusi - võid, liha, juustu, mune toodeti nii vähe, et toiduainete sisssevedu oli paratamatus. Rahas väljendatult ületas toiduainete sissevedu kolmekordselt toiduainete väljaveo (Rostfeldt, 1923). Kuid olukord muutus õige pea. Inglismaa hakkas ostma Eestist noori, nn. peekonsigu. Et nende müük oli meie talumehele tulus, hakati seakasvatust ümber korraldama ja edendama peekoni tootmise suunas.

1923. a. 1. märtsil alustas tegevust Eesti Seakasvatajate Selts (ESS). Selle peamiseks ülesandeks sai sigade tõuaretuse korraldamine: tõuraamatupidimine, kuldijaamade ja sugulavade asutamine, talupidajate nõustamine sigalate ehitamise ning sigade pidamise ja söötmise alal. Samuti valisid nad parematest seakarjadest välja põrsaid kontrollnuumale saatmiseks ning korraldasid näitusi ja õppepäevi. Need riiklike abirahadega palgatud instruktorid (konsulendid) andsid suure panuse vabariigi seakasvatuse edendamiseks.

Meie sigade esialgne tõuparandus rajati suurele valgele tõule (algul nimetati seda jorkširi tõuks). Imporditud tõusead paigutati 13 sugulavakarja. Sugulavaks tunnistati majand, kus peeti vähemalt kolme tõuraamatusse märgitud emist ja ühte sama tõugu kulti.

1924. a. asutati osaühing "Estonia Eksporttapamaja" ja aktsiaselts "Külmetus". Samal aastal töötati põllutööministeeriumis välja põllumajandusele abirahade andmise kord ja tingimused. Abiraha anti tõusigade ostuks, välismaalt ostetud sea maksumusest 65 % ja sisemaalt ostetud sea maksumusest 50 % ning kohaliku maasea uurimiseks Saaremaal. Abiraha anti ka kuldijaamade pidajatele (Põllutööministeerium, 1924). Mõneaastased kogemused näitasid aga, et suurt valget tõugu sead olid tunduvalt nõrgemad ja vähem vastupidavad kui kohalikud, vähe parandatud maasead. Tähtsaks teguriks, mis maasea aretamise veel päevakorda tõi, oli ka siseturu nõue rasvasema liha järele.

1925. a. korraldati Saaremaale 7 päeva kestev uurimisreis. See näitas, et siin leidub rohkesti maatõugu sigu, kes olid säilinud esialgses tõupuhtuses (J. W., 1925). 1926. a. toodi Saaremaalt mandrile 4 tiinet maatõugu emist, kes paigutati Pärivere, Purila ja Kello majandisse. Sellega pandi alus kolmele esimesele maatõugu sigade sugulavale.

1928. a. Tartus toimunud seakasvatustegelaste laiendatud nõupidamisel jõuti otsusele, et meie maasea parandamiseks tuleb edaspidi kasutada taani maatõugu. Imporditi 3 kulti ja 7 emist (Muuga, 1936). Need paigutati Pärivere, Villemi, Kärevete, Koltsi, Maarja ja Uritami majandeisse. 1925...1936. a. osteti 16 maatõugu kulti ja 25 maatõugu emist Soomest, Taanist, Rootsist, Saksamaalt ja Hollandist. Suurt valget tõugu sigu imporditi ühtekokku 76, neist olid 67 jorkširi ja 9 saksa väärissea (Edelschwein) tõugu.

1930...1931. a. töötas üle maa 13 suurt valget ja 9 parandatud maatõugu sigade sugulava.

Tähtsat osa etendasid sigade aretamisel ESS poolt organiseeritud kuldijaamad, kus kasutati peamiselt imporditud kultide järglasi. 1936. a. tegutses ESS kontrolli all 234 parandatud maasigade ja 351 suurt valget tõugu sigade kuldijaama. 1937. a. paaritati näiteks parandatud maatõugu sigade kuldijaamades iga kuldiga keskmiselt 47 emist. Pesakonnas sündis keskmiselt 10,8 põrsast ja neist kasvas üles 9,5. Kokku saadi kuldijaama kultidelt üle 100 000 põrsa aastas.

Soodsad peekonihinnad, valitsuse toetus põllumeestele ja ESS konsulentide innukas tegevus seakasvatuse arendamisel aitasid kaasa peekonsigade kasvatamise laiendamisele. Kui 1924. a. müüdi Inglismaale 4000...5000 peekonsiga, siis 1926. a. suurenes see arv 29170-le. Kõrge hind ei jäänud aga kauaks püsima, 1928. a. lõpul Inglismaal alanud majanduskriis tõi kaasa eksportliha hinna suure languse. Samal ajal (1927...1928) olid meil põllumajanduses ikaldusaastad. Aasta jooksul langes peekoni eksport 22 % ja sigade üldarv vähenes 8 %.

Seakasvatuse olukorra parandamiseks ja talupidajate toetamiseks rakendati riiklikke abinõusid. Riigi kanda võeti 12 mln. sendi suurune abiraha, millest 60 % kulutati peekoni hinna kindlustamiseks ja 40 % seakasvatuse arendamiseks. Riik maksis talupidajale iga I ja II sordi peekoni lihakeha müügi eest toetust. Samuti anti ühispankade kaudu talunikele laenu tapamajadesse toodud peekonsigade seast tõutüübiliste emiste ostmiseks (J.W., 1930).

1927. a. asutati Vasula kodumajanduskooli ning Õisu riigimõisa kontrollkatsejaamad, mis pidid hindama sugulavades aretatavate sigade väärtust. Need kontrollkatsejaamad töötasid aga lühikest aega. Alles 1931. a. õnnestus Kuremaal asutada jõulisem kontroll-katsejaam, mis töötas L. Voltri juhtimisel väga edukalt kuni kontrollsigala hävimiseni
1941. a. sõjasuvel.

Alates 1929. a. 1. novembrist jaotati peekonsigade ostupiirkonnad tapamajade vahel ja peekoni eest hakati maksma tapamassi ja lihakehade sordi alusel. Samal aastal tõsteti ka lihakaupade sisseveo tolli.

1930. a. 21. novembril ESS nõukogu koosolekul määrati parandatud maasea kasvata-mise piirkonnaks Järva, Pärnu, Lääne, Saare ja Petseri maakond. Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eesti maakonnad jäid suure valge sea kasvatamise piirkonnaks (Pandi maksma..., 1931).

Majanduskriisi aastad põhjustasid peekonsigade arvu märgatava languse. 1929. a. maksti Inglismaal eesti peekoni eest 184 s/kg, 1931. a. lõpul ainult 47...52 s/kg. Hinnalangusest tingituna hakati otsima sealiha müügiks uusi turge. Sealiha kogu toodangu realiseerimisega oli aga suuri raskusi.

Seakasvatuse teatavat ümberkorraldamist pöhjustas asjaolu, et avanes võimalus müüa raskemaid (120...160 kg) elussigu Saksamaale ja Nõukogude Liitu. Kui 1932. a. veeti välja 9200 elusiga, siis 1936. a. tõusis elussigade eksport 48 529 seani. 1938. a. moodustas peekonsigade eksport veel ainult 1/3 kogu sealiha ekspordist (Voltri, 1939).

1938. a. Eesti Vabariigi ekspordi struktuuri iseloomustasid järgmised näitajad: loomakasvatus (või, liha, elusloomad, munad) oli kogu ekspordist suurima tähtsusega, see moodustas 44,1 %; taimekasvatusest (kartul, teravili, lina, piiritus) saadi 13,9 % (Karelson, 1992). Siit nähtub, et kogu ekspordist saadi sellal looma- ja taimekasvatussaadustest kõige suurem sissetulek, kokku 58 %.

Pärast Teist maailmasõda algas põllumajanduse sotsialistlik ümberkorraldus. Kaotati maakonnad ja nende asemele loodi 39 rajooni. Sundkollektiviseerimise ja kolhooside loomisega lõhuti talumajapidamise süsteem täielikult. Edasijõudnud talunikud, nende seas sigade sugulava omanikud sattusid põlu alla,suur osa neist represseeriti ja arreteeriti. Sageli ei lubatud neid töötada ka kolhoosi seakasvatusfarmides.

1948. a. asutati suurt valget tõugu sigade riiklik tõulava Elvas (direktor H. Pärnamägi). Eesti parandatud maasiga, keda seakasvatajad kutsusid ka lontkõrvaliseks seaks, nimetati
K. Jaama algatusel eesti lontkõrvaliseks seatõuks. Eesti lontkõrvalist tõugu sigade riiklik tõulava asutati Pärnus 1951. a. (direktor J. Kaarma). Nõukogude Liidu mastaabis võeti see tõug arvele kui tõugrupp. Üleliiduline sigade tõuaretuse komisjon, kes tutvus meie tõulavas ja tõufarmides sigade aretustööga aprobeeris selle tõugrupi 1961. a. üleliiduliseks seatõuks, nimetusega eesti peekoni seatõug.

Autori juhtimisel korraldati 1951...1954. a. ekspeditsioon eesti lontkõrvalist tõugu sigu kasvatavatesse majanditesse, mis asusid ühtekokku 9 rajoonis. Kaaluti, mõõdeti ja nummerdati 32 kolhoosis üle 1300 sea. Tehti kindlaks sigade põlvnemine, koostatud aktides olid ära näidatud ka sigade arengu- ja jõudlusnäitajad. Nendes kolhoosides moodustati sigade aretustuumikud.

Ekspeditsioonil koguti andmed 5 kuldiliini ja 11 emiseperekonna kohta. Nende hulgas oli 3 liini (Mõnus, Pärdik, Sander) ja 5 perekonda (Kadre, Liisu, Friida, Lunde ja Anu), keda aretati Eesti Vabariigi aegsetes sugulavades. Liinide ja perekondade kohta koostati geneoloogilised skeemid. Emiste arengut ja reproduktsioonijõudlust hinnati võrdlevalt samas tõufarmis peetavate eakaaslastega.

 

Foto 1. Pärnu-Jaagupi rajooni "Lembitu" kolhoosi eesti lontkõrvalist tõugu eliitklassi emis Kadre 49. Vanus 74 k., kehamass 273 kg, kere pikkus 181 cm, rinna ümbermõõt 150 cm, viljakus 13 põrsast pesakonnas (1952)
Photo 1. Estonian Lop-Eared sow Kadre 49 from the Collective Farm "Lembitu" in Pärnu-Jaagupi district. Age 74 mo., liveweight 273 kg, body length 181 cm, breast girth 150 cm, litter size 13 (1952)

 

Pärnu-Jaagupi rajooni "Lembitu" kolhoosi tõufarmis oli silmapaistvalt kõrge jõudlusega emis Kadre 49. Ajavahemikus 1950...1954 saadi Kadrelt 7 pesakonda. Tema esimese ja teise põlvkonna järglastest oli karjas 9 emist, kes kõik olid ka poeginud. Näitena toome Kadre 49 jõudlusandmed tabelis 1.

Tabel 1


Kadre 49 ja tema eakaaslaste jõudlusandmete võrdlus / Comparison of performance data of Kadre 49 and contemporaries

Näitajad
Item
Ühik
Unit
Kadre 49

Eakaaslased
Contemporaries

Vahe
Difference

Sünnil / At birth

Põrsaid pesakonnas / Litter size

tk / no.

13,0

10,1

+2,4
Pesakonna mass / Litter weight

kg

16,9

13,4

+3,5
Põrsa mass / Piglets weight

kg

1,3

1,27

+0,03

30 päeva vanuselt / 30 d after birth

Põrsaid pesakonnas / Litter size

tk / no.

11,9

9,95

+1,95
Pesakonna mass / Litter weight

kg

102,9

89,1

+13,8
Põrsa mass / Piglets weight

kg

8,7

9,0

-0,3

 

Sigade söötmine

Ekspeditsioonil selgitati ka sigade söötmise olukorda. Allpool on toodud andmeid 10 tõufarmi kohta (tabel 2).

Tabel 2

Söödaratsiooni koostis sigade tõufarmides suve-sügisperioodil (%-des söötühikutest) Composition of rations of pigs on breeding farms in the summer and autumn periods (% from FU)

Searühm
Group of pigs

Jõusööt
Concent-rates

Kartul, juurvili
Potato, roots

Loomsed söödad
Animal feeds

Haljas-sööt
Green forage

Imetavad emised / Lactating sows 

54,4

3,2

14,3

28,1

(40-63)

(0-18)

(8-24)

(14-36)

Vabad tiined emised / Nonpregnant and pregnant sows 

54,2

2,3

9,7

33,8

(38-65)

(0-23)

(0-22)

(8-62)

Kuldid / Boars 

64,3

3,9

16,9

14,9

(50-75)

(0-24)

(10-24)

(10-21)

Remontsead (4-6 kuud) / Gilts (4-6 mo) 

40,5

7,7

30,5

21,3

(27-69)

(0-36)

(14-50)

(6-43)

Nuumsead / Fattening pigs 

61,9

6,9

15,4

15,8

(49-81)

(0-25)

(5-35)

(8-25)

 

Tabeli esimesel real on esitatud söödaratsiooni keskmine struktuur protsentides söötühikutest, teisel selle kõikumise piirid.

Jõusööda osa oli suveperioodil suhteliselt suur kõigis searühmades. Kartulit, kartulisilo või juurvilja söödeti vähe, mõnes tõufarmis aga üldse mitte.

Loomseid söötasid said kõik searühmad, välja arvatud vabad emised. Remont- ja nuumsigadel oli loomsete söötade osa suhteliselt suur, kuna mitmes kolhoosis söödeti kalarappeid ja vadakut. Vabadele emistele ja remontsigadele söödeti mõnes tõufarmis rohkesti ka haljasööta (koplirohi ja hekseldatud haljassööt). Uuritud tõufarmid erinesid söötmistasemelt küllalt oluliselt. Tugevamalt söödeti sigu Pärnu raj. "Kommunismi Lipu" ja "Lembitu" kolhoosis, mittepiisav oli söötmine aga "Akad. Viljamsi", Lenini nim. ja "Ühenduse" kolhoosis.

 

Sigade arengunäitajad ja tõustandardid

Esialgu puudusid eesti lontkõrvalist tõugu sigadel sigade kasvu ja arengut iseloomustavad standardid ja neid boniteeriti suurt valget tõugu sigadele väljatöötatud standardite järgi. Eesti peekoni tõugu sigade uurimisekspeditsioonil koguti arvukas materjal sigade elusmassi ja nende kehamõõtmete kohta, mis olid aluseks standardite väljatöötamisel. Need koostati noorsigadele, alates 2 kuu vanusest kuni 12 kuu vanuseni ja kultidele ning emistele 13 kuust kuni 36 kuu vanuseni. Tabelis 3 esitatakse näitena eesti lontkõrvalist tõugu noorte emiste arenemise standardid. Esitatust selgub, et eesti peekoni tõugu sead pidid olema sihvakamad, kui nägi ette suure valge seatõu standard.

Tabel 3

Eesti lontkõrvalist tõugu suguemikute standardid / Standards for gilts of Estonian Lop-Eared Pigs

Vanus kuudes
Age (months)

Kehamass (kg)
Live weight (kg)

Kere pikkus (cm)
Length of body (cm)

eliitklass
Elite class

I klass
1st class

II klass
2nd class

eliitklass
Elite class

I klass
1st class

II klass
2nd class

2 19 15 12 - - -
3 35 26 23 - - -
4 50 39 35 - - -
5 65 53 47 - - -
6 80 66 59 115 105 96
7 96 82 71 124 114 105
8 108 94 83 130 120 114
9 121 107 96 134 125 118
10 135 121 107 139 129 122
11 150 136 119 143 132 126
12 166 151 131 146 136 128

 

Emiste reproduktsioonijõudlus

Mõlema tõu emiste reproduktsioonijõudluse hindamiseks töötati läbi enam kui 1600 emise boniteerimisel saadud viljakuse ja piimakuse andmed. Emiste viljakuse varieerus eesti peekoni tõugu emistel 1-st kuni 22-ni ja suuret valget tõugu emistel 1-st 18-ni. Eesti lontkõrvaliste emistel oli 38,5 % pesakondi, milles oli 11 ja rohkem põrsast, suurel valgel vastavalt 34,8 % (Laanmäe, 1956).

Eesti lontkõrvalist ja suurt valget tõugu emised on hea viljakusega. Viljakuse poolest eliit- ja I klassi kuuluvaid pesakondi oli mõlemal tõul üle 50 %.

Uurimised näitavad, et rootsi suurt valget tõugu emiste põrsa pesakond suureneb kuni 5. poegimiseni (Tehva, 1953). Täiskasvanud emistel on suurimad pesakonnad ja põrsad sünnivad raskematena. Vanematel emistel on pesakonnad keskmiselt 15 % suuremad kui esmakordselt poegivatel emistel (Schmidt, Bretschneider, 1954).

Eesti lontkõrvaliste emiste reproduktsioonijõudlus on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Eesti lontkõrvaliste emiste pesakonna suurus sünnijärgselt ja 30 päeva vanuselt / Litter size at birth and 30 days after birth of Estonian Lop-Eared sows

Emise poegimiskord
Farrow-ing no 

Sünnijärgselt
At birth

30 päeva vanuselt
30 d after birth

pesa- kondi
number of litters

pesa- konnas põrsaid
litter size

%

pesa-kondi
number of litters

pesa- konnas põrsaid
litter size

%

põrsa keskmine mass
average piglet weight

kg %
1 456 9,1 100 219 9,0 100 6,6 100
2 357 9,0 109 210 9,3 103 7,0 106
3 259 10,5 115 159 9,6 107 7,2 109
4 173 10,4 114 107 9,8 109 7,2 109
5 132 10,1 111 76 9,8 109 7,4 112
6 74 9,9 109 48 9,3 109 7,8 118
7-9 61 10,6 116 44 10,3 117 7,2 109
  1512     853        

 

Eesti lontkõrvaliste sigade nuumajõudlus ja liha kvaliteet

Eesti lontkõrvaliste sigade nuuma- ja lihajõudluse selgitamiseks korraldati ELVI Tähtvere Vorbuse osakonnas 18. oktoobrist 1954 kuni 20. märtsini 1955 vastav katse. Katsesigade söödaratsioonis oli (söötühikute alusel) jõusööta 31,3 %, keedetud kartulit
48,2 %, lõssi 15,4 %, söödakapsa- ja segatisesilo 1,8 %, kalajahu 2,9 % ja õllepärmi 0,4 %. Katsetulemused on toodud tabelis 5.

 Tabel 5
Eesti lontkõrvaliste sigade nuuma- ja lihajõudlus / Production performance of Estonian Lop-Eared Pigs

Näitajad / Item

Ühik
Unit

Arv-suurus
Value
Sigade arv / No. of pigs   7
Sigade kehamass katse algul / Live weight at the beginning of the experiment

kg

17,1
Sigade kehamass katse lõpul / Live weight at the end of the experiment

kg

100,4
Katse kestvus / Duration of the experiment

p/d

154
Ööpäevane massi-iive / Daily liveweight gain

g

568
Söödakulu 1 kg massi-iibele / Feed: gain ratio

sü/kg
FU/kg

4,8
Jõusöödakulu massi-iibele / Concentrates: gain ratio

kg/kg

1,4
Seljapeki paksus, turjalt, seljalt ja landelt (6 mõõtme keskmiselt)
Depth of backfat, on shoulders, back and loin (on average of 6 measurements)


cm


4,0
Kõhuliha paksus (3 mõõtme keskmiselt) / Depth of belly (on average of 3 measurements)

-

3,6
Lihakeha pikkus 1 (häbemeluu nukist atlase kraniaalse otsani)
Carcass length 1 (from os pubis to atlas)

-

98,4
Lihakeha pikkus 2 (häbemeluu nukist esimese roide ühinemise kohani rinnakuga) / Carcass length 2 (from os pubis to junction of the first rib and sternum)


-


81,9
Liha koostis / Composition of muscular tissue:    
kuivaine / dry matter

%

29,98
proteiin / crude protein

-

24,02
rasv / fat

-

4,72
tuhk / ash

-

1,24
Peki koostis ja omadused / Composition of adipose tissue and its properities:    
kuivaine / dry matter

-

92,23
rasv / fat

-

90,44
joodiarv / iodine number   58,81
sulamistäpp / melting point

oC

41,92

 

Sigade lihakehas oli seljapekk ühtlane, kõhuliha oli hästi läbikasvanud lihaskoega, see oli marmorilise struktuuriga. Seljapekk oli tihe ning puhta valge värvusega. Liha ja peki keemiline koostis ning füüsikalis-keemilised näitajad iseloomustasid ka katsesigade liha ja peki kõrget kvaliteeti. Selle joodiarv oli 58,81, sulamistäpp 41,92. Sigade head arenemist iseloomustas ka lihakeha pikkus (98,4 cm). Kõik katsesigade lihakehaküljed vastasid peekoni kaalukategooriale (27,2...31,8 kg).

Läbiviidud katses, milles eesti peekoni tõugu sigu nuumati kohalike söötadega, sealhulgas rohke kartuli ja tagasihoidliku jõusööda annustega, kasvasid sead hästi ja andsid hea liha.

 

Eesti lontkõrvalise ja suure valge sea ristamise tulemused

Võrreldes puhtatõulistega valmivad ristandid kiiremini, nad kasutavad kehamassi juurdekasvuks vähem sööta ja toodavad rasvasemat, suurema kalorsusega liha (Bradford et al., 1953; Reinhold, 1938).

Eesti vabariigis soovitati ristata lontkõrvalisi (parandatud maatõugu) emiseid suurt valget tõugu kultidega. Toonitati, et ristandjärglastelt saadakse kvaliteetset peekonit.

Et selgitada eesti lontkörvaliste ja suurt valget tõugu sigade ristamise efektiivsust, korraldati Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi Tähtvere katsebaasis vastavad uurimused. Andmed katse tulemuste kohta on esitatatud tabelis 6.

 

Foto 2. Pärnu rajooni "Kommunismi Lipu" kolhoosi eesti lontkõrvalist tõugu eliitklassi emis Friida 10. Vanus 50 k., kehamass 264 kg, kere pikkus 164 cm, rinna ümbermõõt 168 cm, viljakus 12,3 põrsast pesakonnas
Photo 2. Estonian Lop-Eared sow Friida 10 from the Collective Farm "Kommunismi Lipp" in Pärnu district. Age 50 mo., liveweight 264 kg, body length 164 cm, breast girth 168 cm, litter size 12,3

 Foto 3. Pärnu-Jaagupi rajooni "Lembitu" kolhoosi eesti lontkõrvalist tõugu eliitklassi kult Uus-Elu Mõnus 1. Vanus 43 k., kehamass 272 kg, kere pikkus 174 cm, rinna ümbermõõt 174 cm (1952)
Photo 3. Estonian Lop-Eared boar Uus-Elu Mõnus 1 from the Collective Farm "Lembitu" in Pärnu-Jaagupi district. Age 43 mo., liveweight 272 kg, body length
174 cm, breast girth 174 cm (1952)

Foto 4. Pärnu-Jaagupi rajooni "Arengu" kolhoosi eesti lontkõrvalist tõugu eliitklassi kult Mõnus 45. Vanus 28 k., kehamass 300 kg, kere pikkus 178 cm, rinna ümbermõõt 171 cm (1953)
Photo 4. Estonian Lop-Eared boar Mõnus 45 from the Collective Farm "Arengu" in Pärnu-Jaagupi district. Age 28 mo., liveweight 300 kg, body length 178 cm, breast girth 171 cm (1953)

Foto 5. Rapla rajooni "Järvakandi" kolhoosi eesti lontkõrvalist tõugu eliitklassi kult Mõnus 1. Vanus 54 k., kehamass 372 kg, kere pikkus 182 cm, rinna ümbermõõt
173 cm (1952)
Photo 5. Estonian Lop-Eared boar Mõnus 1 from the Collective Farm "Järvakandi" in Rapla district. Age 54 mo., liveweight 372 kg, body length 182 cm, breast girth
173 cm (1952)

Tabel 6

Puhtatõuliste ja ristandsigade nuuma- ja lihajõudlus poolrasvanuumal / Fattening and meat performance of crossbred and purebreed pigs (half-fat type of fattening)

 Näitajad / Item

Ühik
Unit

Kontrollrühmad / Control groups

1. puhtatõulised (suur valge kult x suur valge emis) purebred Large White

2. ristandid (lont-kõrvaline kult x suur valge emis) Estonian Lop-Eared boar x Large White sow

3. ristandid (suur valge kult x lont-kõrvaline emis) Large White boar x Estonian Lop-Eared sow

Katsesigade arv / No. of pigs   10 10 7
Kehamass / Live weight

kg

     
  katse algul / at the beginning of experiment   20,5 20,3 18,8
  katse lõpul / at the end of experiment   144,7 158,8 159,1
Katse kestvus / Duration of the experiment

p/d

246 246 246
Päevane massi-iive / Daily liveweight gain

g

546 563 570
Söödaväärindus / Feed:gain ratio

sü/kg
FU/kg

6,40 6,11 5,91
Tapaeelne kehamass / Preslaughter-ing weight

kg

143 155 156
Lihakeha mass (ilma naha ja esijal-gadeta) / Carcass weight (without skin and forelegs)

 

 -

 

108

 

116

 120
Lihakeha pikkus 1 (häbemeluu nukist atlase kraniaalse otsani) / Carcass length 1 (from os pubis to atlas)

 

cm

 

105,9

 

109,2

 

107,0

Lihakeha pikkus 2 (häbemeluu nukist esimese roide ühinemise kohani rinnakuga) / Carcass length 2 (from os pubis to junction of the first rib and sternum)

 

-

 

89,7

 

92,3

 

91,8

Pekipaksus (ilma nahata) / Backfat depth (without skin)         
  seljalt (6-7. roide vaheliselt tase-melt) / on back (above 6-7 ribs)

-

4,33 4,55 5,06
  turja paksemast kohast / on thicker point of shoulders

-

5,16 5,95 5,75
  selja õhemast kohast / on thinner point of back

-

3,47 3,52 3,80
  lihaskaare pealt / above m. glutens

-

4,32 4,17 4,52
  lihaskaare kraniaalsest nurgast / from cranial point of m. glutens

-

4,90 5,10 4,56
  5 mõõtme keskmiselt / on average of 5 measurements

-

4,43 4,64 4,76
  Kõrgemasse rammususe kategooriasse hinnatud lihakehade (poolrasvatüüp) osatähtsus
Proportion of carcasses of highest (half-fat) condition

 

%

 

20

 

60

 

71,4

 

Foto 6. Rapla rajooni "Valgu" sovhoosi eesti lontkõrvalist tõugu eliitklassi emis Malli 5156 põrsastega. Keskmine viljakus 12,5 põrsast pesakonnas (1953)
Photo 6. Estonian Lop-Eared sow Malli 5156 with piglets from the State Farm "Valgu" in Rapla district. Litter size 12,5 (1953)

 

Võrreldes puhtatõulistega oli ristandsigadel keskmine ööpäevane massi-iive 17 ja 24 g suurem ja 1 kg kehamassi tootmiseks kulutasid ristandid 0,29 ja 0,49 söötühikut sööta vähem. Lihakeha pikkuse ja seljapeki paksuse osas ületasid ristandid puhtatõulisi sigu. Viie mõõtme keskmiselt oli seljapekk ristandeil 0,21 ja 0,33 mm paksem kui puhtatõulistel sigadel. Seljapeki paksema ladestumise tulemusena saadi ristandsigadelt rohkem kõrgemasse, poolrasva rammususe kategooriasse hinnatud lihakehasid (Laanmäe, 1956).

Poolrasvanuumal saadi nii puhtatõulistelt kui ka ristandeilt kvaliteetne liha. Puhtatõuliste ja ristandsigade liha keemilise koostise võrdlus näitas, et ristandsigade lihas oli kuivainet 2,3...5,5 % ja rasva 3,1...5,8 % rohkem kui puhtatõuliste sigade lihas. Peki koostises ei olnud puhtatõuliste ja ristandite vahel olulisi erinevusi. Nii ristandeilt kui ka puhtatõulistelt sigadelt saadi tihke konsistentsiga kvaliteetset pekki, mida iseloomustasid alla 60 jääv joodiarv ja üle 42 ulatuv sulamistäpp.

BREEDING AND PRODUCTION PERFORMANCES OF ESTONIAN SWINE BREEDS FROM 1923 TO 1956

V. Laanmäe

Summary

Immediately after World War I Estonian agriculture was poorly developed. Imports of foodstuffs surpassed exports by a factor of three. At that time pig husbandry was directed towards bacon production. Farmers were supported by the government to produce more bacon pigs.

In 1923 the Estonian Society of Pig Breeders was begun. Instructors in pig husbandry were hired and were subsidised by the state. These instructors were to consult farmers, conduct and control pig breeding, set up breeding and boar stations, arrange production performance testing and division of state subsidies.

Improvement started with the Large White, and subsequently Landrace pigs. From 1925 to 1936 76 Large White and 41 Landrace purebred pigs were introduced from abroad.

From 1930...1931 there were 13 breeding stations for Large White and 9 breeding stations for Improved Estonian Landrace pigs in Estonia.

Export of bacon pigs and the number of pigs reduced by 22 and 8 %, resp. as a result of the economic crisis in 1928 and crop failure. In the years of economic crisis farmers were subsidised by the state - 10 additional Estonian crones were paid for each bacon pig in the
I and II classes, also money was given to buy pure-bred pigs. As the export of pigs to Germany and the Soviet Union began in 1936, the number of heavier pigs weighing 120...160 kg quickly increased. These pigs gave a higher price than the bacon pigs. Export of bacon pigs made up about one third of all pigs exported. After World War II Estonia began compulsorily to collectivize farms. In this way homestead farming as a system was completely destroyed. The number of thoroughbred animals was reduced and the activity of breeding institutions was abolished.

In 1945 a count and enumeration of thoroughbred animals was organized, from which it became evident that collective farms had only 15,5 % purebred pigs (7 % Estonian Lop-Eared and 8,5 % Large White). In 1947, in the Estonian Academy of Sciences the Institute of Animal Breeding and Veterinary Science was founded. The subject of the first complex research in this institute was of investigation into pure bred animals and the formation of a new breeding structure and gene pool. From 1951...1954 an expedition by the authors with the workers of the breeding stations to 32 collective pig farms of 9 districts was organized. During this period more than 1300 pure-bred pigs were weighed, measured and numbered. Data of pigs development, growth, exterior and production performance were obtained. Five boar lines and five sow families bred in the former Estonian Republic were established. Geneological schemes of lines and families were formed. Exterior and reproduction performances of sows were estimated in comparison to contemporary pure bred females.

In the pure-bred herds the feeding of pigs was investigated. Breeding standards for Estonian Bacon Pigs were established. Fattening- and crossing trials between our two breeds were also carried out (Tables 1...6), as were feeding trials and an assessment at crossing between Estonian Landrace and Large Whites.

Kuldisperma tellimine