EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU


Sigade Aafrika katku ohtu ei tohi alahinnata

VTA
VTA

Sellel aastal on Euroopa Liidu liikmesriikides tuvastatud kolm puhangut koduseafarmides. 

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Hele-Mai Sammel selgitab, et antud juhtumid näitavad selgelt, et katkuoht püsib endiselt ja tähelepanelik suhtumine bioturvalisuse meetmete rakendamisse on ülioluline. „Kaks juhtumit tuvastati Poolas ning sellel nädalal tuli teade Leedust. Antud riikide metsades on taud levinud, just nagu Eestis. Kõigil juhtudel oli tegemist suurte tootmisfarmidega ning haiguse tõttu hukati või kukkus üle 40 000 kodusea,“ kirjeldas Sammel. 

Leedus diagnoositi sigade Aafrika katk (SAK) 14. aprillil üle 6000 koduseaga farmis. Haigus diagnoositi tavapärase surnud sigade seire käigus, mida teostatakse ka Eestis. „See näitab selgelt, kui oluline on kodusigade uurimine. Surnud sigade seire tagab haiguse varajase avastamise farmis,“ selgitas Sammel.

Eestis tuvastati viimane SAK kodusigade taudikolle 2017. aasta septembris. „Siiski ei tohi valvsust kaotada ning arvata, et oht on täielikult möödas. Endiselt tuleb farmides väga hoolikalt järgida bioturvalisuse reegleid,“ lisas Sammel. Jätkuvalt on keelatud kodusigu väljas pidada, et vältida taudi jõudmist farmi. 


Mida teha kui saba hammustamine aset leiab?

Etapiviisiline plaan
Etapiviisiline plaan

Irene Camerlink, Veterinaarmeditsiini Ülikool, Austria ja Jen-Yun Chou, Teagasc, Iirimaa
Pig Progress 35(10), 2019

Kui saba hammustamist esineb sulus mitmel ohvril või levib isegi terves sigalas, siis kutsutakse seda saba hammustamispuhanguks. Selliseid puhanguid on raske peatada, kuid siin on toodud võtted, kuidas sellest üle saada.

Saba hammustatud sigu märgatakse sageli alles siis, kui saba on juba hammustatud. Sel ajal on tõenäoline, et enamik teisi sigu verd märganud ja see võib neil tekitada hammustamise tungi.

Ideaalis võiks saba hammustamist märgata enne kui saba on verine. Kui siga hammustab sabasid korduvalt, siis võiks teda jälgida 10–15 minutit, et näha, kas hammustamine jätkub. Kui jätkub, siis on ilmselt parem potentsiaalne probleemi põhjustaja eemaldada.


Seakasvatusalased artiklid

Terve loom ja tervislik toit
Terve loom ja tervislik toit

Aasta alguses toimus Eesti Maaülikoolis iga-aastane konverents „Terve loom ja tervislik toit“ ja märtsi algul ilmus ka ajakirja Tõuloomakasvatus selle aasta esimene number. Järgnevalt on toodud nimekiri neis trükistes avaldatud seakasvatusalastest artiklitest:

  1. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2019. aastal. K. Kersten, 2020, Tõuloomakasvatus 1.
  2. Salmonelloos inimestel ning Salmonella spp. lihatootmise ahelas. K. Kuus, T. Kramarenko, M. Roasto, 2020,  Terve looma ja tervislik toit konverentsikogumik.
  3. Tavatootmis- ja mahesigade tervisliku seisundi ning heaolu võrdlus. J. Piibor, J. Jeremejeva, D. Arney,
    R. Leming, 2020, Terve loom ja tervislik toit

Seakasvatusest Eestis enne riiklikku iseseisvust

Mees ja sead
Mees ja sead

Mag. agr. Elmar Liik. Täiendanud ja keeleliselt kaasajastanud pm-dr Alo Tänavots
Agronoomia 1930:(12)486–489

Soome kirjandusallikad väidavad, et soomeugri rahvad, nende hulgas ka eestlased, on sigu pidanud juba enne praegustele elukohtadele asumist. Eestlaste levikualal esines niihästi lont- kui ka kikkiskõrvalisi maasigu, kes põlvenesid euroopa metsseast (sus scrofa).

Selliseid aborigeenseid sigu peeti ka võrdlemisi vabalt. Kevadel, suvel ja sügisel pidid sead metsast, teede äärest, kesalt ja viljapõllult ise toitu otsima. Talvine sööt oli eriti vilets, lisaks muule anti söögiks ka hobusesõnnikut ja sead tuhnisid ka ise sõnnikuhunnikutes. Ainult poegimis- ja nuumamisajal hoolitseti nende eest pisut rohkem, hoides neid selleks kohandatud onnides. Onnid – pultkatusega (ühetahuline ja -kaldeline katus, mis tavaliselt toetub ühele kõrgemale vertikaalpinnale või seinale) väiksed, umbes 4,5–9,0 m2 suurused sigade kuudid, olid hõredad, külmad, madalad ja poolpimedad, sest lisaks uksepragudele said valgusekiired lauta tungida ainult läbi ukse ülemises osas asuva väikse luugi ehk akna.


EPJ AS pressiteade

EPJ AS
EPJ AS

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 25 seafarmi ja 11 214 siga. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 157 sea võrra. Kõige rohkem jõudluskontrollialuseid sigu asub Lääne-Viru maakonnas, järgnevad Saare ja Harju maakond.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2019. aastal emise pesakonnas keskmisena 12,8 elusat põrsast, mis ületab 2018. aasta tulemuse 0,4 põrsa võrra. Parima viljakusega emised, kus pesakonnas sündis elusalt 14 ja enam põrsast, asuvad Viljandi maakonnas Saimre Seakasvatuse OÜ-s (14,1 põrsast) ja Harju maakonnas OÜ-s Hinnu Seafarm (14,0 põrsast).

Allikas: EPJ AS   


Aktiivsete kultide välimiku hindepunktid

Pieträäni kult (A. Tänavots)
Pieträäni kult (A. Tänavots)

ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.

Lugege edasi   


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük baasaretusfarmidest toimub aretusspetsialisti Aino Aringo vahendusel: 532 64890.

 

 

KALENDER

<< Aprill >>
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 Munapühad 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30  
Kuldisperma tellimine