Eesti on läbi aegade olnud põllumajandusmaa, kus kohalik toit – liha, piim, munad ja kartul – on kandnud meie rahva kultuuri ja toidulaua põhitugesid. Põllumajandus on rohkem kui lihtsalt majandussektor – see on meie maaelu, toidujulgeoleku ja kultuuripärandi vundament. Nagu Eesti rahvas, on ka meie põllumajandus väike, kuid suur vaimult ja tähenduselt. Seakas-vatusel on selles kontekstis väga oluline roll. Eestlane armastab sealiha – see on meie toidulaua kindel nurgakivi, mida hin-natakse nii argipäevadel kui ka pidulikematel hetkedel. Jõulud, mille keskmes on traditsiooniline seapraad, on ilma selleta peaaegu ettekujutamatud. Eestlane armastab sealiha! Sealiha pole lihtsalt toit, vaid osa meie kultuurist, traditsioonidest ja igapäevaelust, mis seob põlvkondi ja loob tuttava koduse tunde.
Tõuaretuse ja sigade tervise parandamine, kvaliteetse ja maitsva kodumaise sealiha tootmine ning tootmise jätkusuut-likkuse tagamine on sihid, mille poole me kõik üheskoos püüdleme. Tänu teie teadmistele, tööle ja pühendumisele on Eesti toidulaud jätkuvalt rikkalik ning kodumaine sealiha meie toidukultuuri lahutamatu osa.
Kuid selleks, et jätkata tugeva põllumajanduse ja toidutootmise traditsiooni, tuleb meil üheskoos vastata mitmetele välja-kutsetele. Toidutootmise jätkusuutlikkus ja kodumaine toodang on esmatähtsad. Meil peab olema tagatud baastoiduainete tootmine, arvestades nii toidujulgeoleku kui ka kliimaeesmärke. Tarneahelate lühendamine ja kohaliku toodangu eelista-mine aitavad vähendada keskkonnamõjusid ning tugevdavad meie toidutootmise iseseisvust.
Samas nõuab põllumajanduse edendamine ka laiemat ühiskondlikku ja poliitilist tuge. Valitsusele järjepideva ja selge sõ-numi viimine, et toidujulgeolek on kogu riigi prioriteet, mis annab kindlustunde meie tootjatele ning võimaldab neil teha pikaajalisi investeeringuid. Samuti peame väärtustama kohalikku toitu riiklikul tasandil – lasteaiad, koolid, haiglad ja kait-sevägi peaksid toetama eelkõige kodumaist toodangut. Riigihangete süsteemi suunamine kohaliku tootmise eelistamisele on oluline samm, mida saame üheskoos ellu viia.
Lõppev aasta on olnud proovikivi, kuid ka tõestus, et koostöö ja vastastikune toetus aitavad meil toime tulla. Ainult üksteist kuulates ja ühiselt tegutsedes leiame jõudu, et astuda vastu keerulistele aegadele ja jätkata tugevana. Täname südamest kõiki teid, kelle panus tagab, et Eesti inimesed saavad nautida kvaliteetset ja maitsvat kodumaist sealiha.
Meie tulevik on meie endi kätes. Jätkakem üheskoos, et tagada mitte ainult sektori jätkusuutlikkus, vaid ka kindel ja tugev alus meie toidujulgeolekule, majandusele ning maaelule.
Soovin teile kõigile jõudu, inspiratsiooni ja üksteise tuge ka uuel aastal. Aitäh teile tehtud töö ja pühendumuse eest!Koostöös on jõud Anu Hellenurme
Juhatuse liige- tegevjuht Eesti Tõusigade Aretusühistu (ANNO 1923)
„Ühenduses on jõud“ ehk „ainult see on tugew, kes teab, et ta üksi ei ole".
(Johan Otlot, Eesti Seakasvatajate Seltsi esimene instruktor,1923)
Paljudeni meist toonud arusaama julgeolekuteemade olulisusest, ei mahu sellesse pilti veel toidujulgeoleku aspekt. Sageli ei teadvustata seost riigi püsimise ja riigi suutlikkuse vahel katta oma elanike toidulaud kodumaise toorainega. Omamaine toit peab saama riiklikult uhkuse asjaks, eelistades kodumaist, hoiad elus maaelu. Eesti sigade tõuaretusel on väärikas, juba üle sajandi pikkune ajalugu. ETSAÜ ise on samuti juba noorukieast välja kasvanud. Nüüd, sealihatootjaid vaevavate raskuste ajal, on õige hetk sisekaemuseks. Sellest uudiskirjast leiate ülevaate 2023. a ETSAÜ osalusega toimunud sündmustest.
Anu Hellenurme, juhatuse esimees
