EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti maatõugu siga

eesti maatõugu siga

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

eesti suur valge tõug

eesti suur valge tõug

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

djurok

djurok

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

pieträän

pjeträän

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

ristandsead

ristandsead

EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Sea rõngas saba on võimalik ainult siis, kui kõik osapooled on sellest huvitatud

Sabaga siga
Siga

Wageningen University & Research
Avaldatud 14. juunil 2021

Praegu on veel liiga vara lõpetada põrsaste sabade kärpimine kõikides Hollandi seafarmides. Sellise järeldusena jõuti Wageningeni ülikooli ja teaduskeskuse ning Utrechti ülikooli uuringus, mille tellisid Seakasvatajate tootjaorganisatsioon (POV) ja Hollandi põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium. Sellise tulemuse põhjuseks oli, et kärpimata sabaga sigade pidamine on keeruline. Seakasvataja, kes lõpetab sigade sabade kärpimise, peaks saama selle eest hüvitist. Koolitused aitavad seakasvatajatel ära tunda ja vähendada sabahammustuse ohtu.

Sead, kes tunnevad end ebamugavalt, võivad frustratsioonist või igavusest teineteist sabast hammustada. See võib kaasa tuua hammustatud sea heaolu halvenemise, kasvu alanemise ja nakkused või isegi sea mittevastuvõtmise tapamajas. Et vältida sabahammustamist, kärbitakse paljude põrsaste saba kohe pärast sündi. Seda on kritiseeritud ühiskonna poolt ja ka seakasvatajad hakkaksid pika sabaga sigu pidama pigem täna kui homme.

"Siiski on seakasvatajad muutuse suhtes tõrksad," ütleb Wageningeni loomakasvatusuuringute teadur Geert van der Peet, "ja ma saan sellest aru. Keeruline on see, et sabahammustuse põhjust ei saa alati kindlaks teha. Kui te hammustamiskäitumist väga varakult ei tuvasta ja jätate sellele reageerimata, võib see sigade hulgas kaasa tuua veelgi suurema hammustamise puhangu. Arvestades neid riske, võib kärpimise lõpetamine kaasa tuua suuremaid heaoluprobleeme kui praegu. Lisaks pole hammustatud seal tapamajja viies seakasvataja jaoks enam mingit väärtust. Seega kaasnevad ka rahalised riskid. Teisalt on oluline, et töötame edasi selle nimel, et järjest rohkem seakasvatajaid oskaks vastutustundlikult kasvatada pika sabaga sigu. Tegevusetus pole lahendus."

Projekti üheks lõpptulemuseks on heaolukontroll, mis võimaldab igal seakasvatajal teha oma sigalas hammustamiskäitumise riskihinnangu. "Iga seafarm on ainulaadne ja seetõttu nõuab hammustamise vastu võitlemine farmispetsiifilist lähenemist," ütleb Van der Peet. "Kas sigalas on sisekliima piisavalt hea, kas sigadel on söödaküna läheduses piisavalt ruumi, kas seakasvatajal on piisavalt teadmiseid ennetavaks sekkumiseks, kas koostöö söötmiskonsultandi ja loomaarstiga on hea? Kõik sellised küsimused mängivad rolli hammustamise riski minimeerimisel."

Järgmine samm

Seakasvatajate projektivõrgustik on saanud palju kogemusi, kuid ootamatute hammustuspuhangute tõttu kõhklevad seakasvatajad endiselt sabade kärpimise lõpetamises. Sellest hoolimata on mõnel seakasvatajal pika sabaga sigu õnnestunud pidada. "Pika sabaga sigade pidamine on võimalik, kuid "teatud tingimustel"," ütles Van der Peet, "Meil on kolm nõuannet, pärast iga mida järgmine samm astuda. Ja need nõuavad jõupingutusi kogu ahelalt: seakasvatajatelt, põllumeestelt, tapamajadelt, jaemüüjatelt ja valitsuselt.

  • Esiteks soovitame teha tööd kogu sektori ulatuses, loomaks sektoriülese toe heaolukontrollile. See pakub seakasvatajatele uusi lähenemisviise. Endiselt on kättesaadavad mõned "madalal rippuvad viljad", millest seakasvatajad saavad kinni hakata.
  • Teiseks toetage seakasvatajaid ja nende töötajaid pidevalt teadmiste, koolituste ja juhendamisega, et õppida sabahammustuse riske ära tundma ja varakult sekkuma. Samuti on oluline kaasata sellesse juhendamisprotsessi ka seakasvataja, et ta saaks faktidel põhinevate nõuannetega astuda järgmise sammu saba kärpimise peatamise suunas. Lisaks on vaja rahalist hüvitist. Pika sabaga sigade pidamiseks vajalike lisakulude (tööjõu) põhikompensatsioon peaks tulema turustamisest, aga ka õnnetusfond majanduslike kahju katmiseks. Kui kõigist meie pingutustest hoolimata hammustusprobleemid siiski ilmnevad, ei tohiks kahju kanda ainult seakasvataja.
  • Kolmandaks eeldab "kõrgemal rippuv vili" ilmselt investeeringuid (loe: renoveerimist/uusehitust) sigalatesse. Sabade kärpimise peatamise protsessi kiirendamine on võimalik, kui seakasvatajad saavad farmi kohandamiseks rahalist toetust (võimaluse uus hoone). Sellised muutused nagu allikale suunatud lähenemisviis heitkoguste vähendamiseks ja sigalate muutmiseks pika sabaga sigade pidamiseks võib ühendada.

Selle uuringu viisid läbi Wageningeni ülikool ja teaduskeskus ning Utrechti ülikool, mille tellisid ja rahastasid Põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteediministeerium ning Seakasvatajate tootjaorganisatsioon (POV). Uuringu järelevalvekomiteesse kuulusid ka KNMvD, Nevedi, Vee en Logistiek Nederlandi, COV, aretusorganisatsioonide, VBV ja Dierenberscherming (Loomade Julma Kohtlemise Ennetamise Hollandi Ühing) esindajad.

Tõlkis Alo Tänavots

Allikas: Wageningen University & Research   
Uuringu raport (hollandi keeles): Houden van varkens met
een intacte staart : Eindrapportage
“Stappenplan krulstaarten 2017-2020”  


OST

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

  

MÜÜK / PAKKUMISED

Puhtatõuliste noorsigade müük tipparetusfarmidest toimub aretuskonsulendi Laura Pajumaa vahenduse: 532 64890,

 

Haameri talu müüb tiinusetesterit DSG-SCANNER-C Plus koos nutitelefoniga. Seade on soetatud uuena 06.08.2019 ja on väga hästi hoitud.
Hind 1800 € + km tester ja telefon. Testri soetushind ilma telefonita oli 2405.20 € + km.

Ühendust võtta: Ave Haamer, tel 502 3359

Kuulutus lisatud 23.11.2021

 

KALENDER

<< Mai >>
E T K N R L P
  1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31  
Kuldisperma tellimine