Vene kriis andis sealihatootjale uue hingamise

Rümbad

Praegu võib Tartumaa seakasvataja Aare Kalson just niiviisi nentida ja tunnistada, et kolm aastat tagasi vastu võetud lihatööstuse rajamise otsus on ennast vägagi ära tasunud. „Tagantjärele mõtleme lausa, et küll on hea, et Vene piir kinni läks,” märgib ta.

Kalsoni pere on sealiha tootnud 1990. aastatest peale. Sead kasvavad kahes farmis: Lääne-Virumaal SF Pandiveres ja Tartumaal Jampo seakasvatuses. Kokku on kärssninasid kahes tootmises üle 5000. Kalson selgitab, et kogu lihatootmisahel on samades kätes: alates emiste seemendamisest ja põrsaste üleskasvatamisest kuni loomade tapmise, lihatoodete valmistamise ja müümiseni.

Lihatooteid valmistatakse oma pisikeses tööstuses ja müüakse Rotaks Lihapoe kaubamärgi all oma poodides. Ettevõtete palgal on ligi 90 töötajat.

Kolm aastat tagasi oli ettevõtete tegutsemisfilosoofia hoopis teistsugune. Äri oli lihtne – sead müüdi peaaegu kõik Venemaale. „Kui piir kinni läks, oli meil kaks võimalust – kas paneme poe kinni või hakkame midagi muud kasvatamisele lisaks tegema. Otsus kaldus oma tööstuse rajamise poole. Kui ühtäkki eksport poleks lõppenud, siis me ei oleks oma tööstuse peale mõelnud,” räägib Kalson. Nüüd on ettevõttel Vasulas väike lihatööstus, kus oma kasvatuste toodang väärindatakse. Tööstuse rajamine on läinud kiiresti – suvel alustati ehitamisega ja detsembris tuli juba toodangut.

Lugege edasi Postimehest  

 

Kuldisperma tellimine