Maaeluministeerium saatis teistele ministeeriumitele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks aretustoetuse määruse eelnõu. Alates 2017. aastast on kavas hakata maksma aretustoetust uutel alustel. Maaeluministeeriumis täna, 8. detsembril toimunud tõuaretusorganisatsioonide ümarlaual tutvustati määruse muudatusi ja kuulati ära huvigruppide arvamused.
„Tõuaretus on konkurentsivõimelise loomakasvatuse aluseks. Et loomakasvatajad saaksid kasutada parimate tõuloomade paljundusmaterjali, tuleb seista selle eest, et aretada võimalikult produktiivseid ja majanduslikult tasuvaid tõugusid,“ ütles maaeluminister Martin Repinski. „Seepärast on uus valitsuskoalitsioon näinud ette täiendavad vahendid tõuaretuse toetuseks.“
Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.
„Tõuaretustoetuse rakendamine uutel alustel tagab toetuse maksmise suurema läbipaistvuse nii riigi kui aretusorganisatsioonide liikmete jaoks,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Toetuse lõplikud määrad selguvad pärast seda, kui on teada aretuskarjade täpsed suurused ja võetud vastu 2017. aasta riigieelarve, kuhu on tõuaretuse jaoks lisaraha planeeritud.“
Põllumajandusloomade aretuse eesmärk on leida paremate geenikombinatsioonidega loomi ja kasutada neid aretuses, et suurendada karja tootlikkust ja parandada karja vastupidavust.
Kohtumisele olid kutsutud kõigi põllumajandusloomade aretusega tegelevate aretusorganisatsioonide ning Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i esindajad.
Eestis on 14 Veterinaar- ja Toiduameti tegevusluba omavat aretusühingut, mis tegelevad hobuste, veiste, lammaste, lindude ja sigade aretustööga. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS tegeleb põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise ja analüüsimise ning geneetilise väärtuse hindamisega.
