Seakasvatuse kümnes ümarlaud „Uued väljakutsed seakasvatuses ja -pidamisel“ B. Bongartz, E. Kalm.
Arutelust võtsid osa ligi 100 esindajat teadusasutustest, ministeeriumitest, aretus- ja müügiorganisatsioonidest, nõuandeorganisatsioonidest ja praktikud. Diskussiooni teadlaste ja praktikute vahel juhtis prof dr Ernst Kalm. Tuntud esinejate 24 ettekannet käsitlesid struktuuri muutuse ja arengu tendentse, uusi jõudluse tunnuseid, aktuaalseid tervisekontseptsioone, uusi aretuse strateegiaid, nagu genoomselektsioon, ning majandamise küsimusi seoses loomakaitse ja heaoluga.
Saksa seakasvatus on tavapäratute ümberkorralduste surve all, mis põhjustab farmide suurenemist, tehnika optimeerimist ja edasist spetsialiseerumist. Kogu põllumajanduse järjekindel globaliseerumine ja vähenevadeks pordivõimalused põhjustavad marginaalseid arenguid seakasvatuses. Suurenevad kulutused ja vähenevad kattetulud suunavad tootjaid jõudluse suurendamise ja kulude vähendamise suunas. Praegune hinnakriis on põhjustatud struktuursest tagapõhjast. Saksamaal tapetakse aastas 59,6 mln siga, mis tagab 120%-lise isevarustuse, see juures aga samaks jäänud küllalt kõrge imporditase püstitab konjunktuurseid ja sotsiaalkultuurseid nõudlusi Euroopa Liidus. Samas on vähenenud põrsatootmise isevarustus 70–75%-ni. Vaid silmapaistvad tootmistehnilised võtted ja ökonoomne tootmine võimaldavad saada ülemäärase taseme. Poliitikud peavad jälgima, et Saksamaa ei kaotaks oma kohta rahvusvahelises ühenduses.
Täpsemalt lugege ajakirjast Tõuloomakasvatus 2016-2
