100 AASTAT  SIGADE ÜHISTULIST ARETUST

„Ühenduses on jõud“ ehk „ainult see on tugew, kes teab, et ta üksi ei ole".
(Johan Otlot, ESSi I instruktor 1923)  

1922 Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamiskoosolek (20.05).
  Põllutööministeeriumi „Seakasvatuse edendamise kava“.
  P/K „Estonia“ Õisu mõisa tõusigade kasvandus esimestele iseseisvusajal  Inglismaalt imporditud suurtele valgetele inglise tõugu sigadele.
1923 Eesti Seakasvatajate Seltsi registreerimine (01.03).
  338 366 siga, eksport: 411 t ja 2262 siga.
  Tõusigade import Inglismaalt ja Saksamaalt (39). Rootsist – 1926 (12), 1928 – Taanist (21), 1930 – Taanist (13), 1931 – Taanist (7), 1933 – Rootsist ja Taanist (10), 1934 – Taanist (4), 1935 – Rootsist ja Inglismaalt (8) ja 1936 – Hollandist (5).
  I ühistegeline eksporttapamaja Estonia Eksporttapamajad.
  Sugulavade ja kuldijaamade (8) asutamine.
1925 Maatõu uurimisretk Saaremaale.
1926 1924. a asutatud sugusigade kasvatajad tunnistati I korda sugulavadeks.
  Kohaliku maasea aretamise algus, seni aretati ainult suurt valget inglise tõugu sigu.
1927 Söödakasutuse ja lihaomaduste kontrolljaamad Õisu mõisas ja Vasula kodumajanduse koolis (töötasid kuni 1930. a-ni).
1928 ESS sekretär J. Welitar teeb ettepaneku jõudluskontrolli rakendamiseks ja seati sisse sigade jõudluse ja seakasvatuse tasuvuse arvestus.
1931 Kuremaa Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam (põles 1941). Sigade hindamine järglaste järgi ühesugustes söötmis- ja pidamistingimustes kontrollnuumal.
  I sigade tõuraamat 1923.–1930. a sigade kohta.226 inglisetõugu kulti ja 225 emist, 28 parandatud maatõugu kulti ja emist, kokku 507 sugusiga.
  Seatõugude jagamine rajoonidesse. Suur valge inglise tõu rajoonid: Tartu-, Viru-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa. Parandatud maatõu rajoonid: Petseri-, Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa. Osa Lääne-Pärnumaa valdadest kuulus inglise tõu rajooni. Harjumaa oli segarajoon. Hiljem osa Põhja-Pärnu- ja Lõuna-Järvamaa valdasid inglise tõu rajoon.
1932 13 suure-valge inglise tõu ja 7 parandatud maatõu sugulava.
1934 Põllutööministri “Sigade tõuraamatu pidamise määrus”.
1937 650 kuldijaama, paaritustest sündinud pesakonnas keskmiselt 10,69 põrsast, kogusummas sündinud ~320 000 põrsast.
  Tõuraamatus 988 kulti ja 825 emist.
  TÜ põllumajandusteaduskonna väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaam Raadil.
1948 Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Peedul.
1951 Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Pärnus.
1957 Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam (suleti 2000). Sigade kontrollnuuma läbiviimiseks. 752 sigade üksiksulgu, aastas 2,5 voorus 1500–2000 tõusea jõudluse kontroll.
1958 Kehtna katsejaamas töötati välja Eestile sobiva sugusigade järglaste järgi hindamise (kontrollnuuma) metoodika.
1960 Sigade kunstlik seemendus → 1963 – I KS põrsad.
1961 Lontkõrvaline seatõug → eesti peekoni tõuks ja tõulava Eesti Peekoni Tõugu Sigade Riiklikuks Tõulavaks.
  Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi seakasvatuse osakond Kehtnas (ELVI koosseisus kuni 1996.a-ni).
  Esimene katse hinnata sigade pekipaksust ultraheliaparaadiga Tartu Lihakombinaadis E. Meisneri, H. Tiku ja J. Redeli poolt.
1963 NSVL PM Teaduse ja Tehnika Nõukogus konverents eesti peekoni tõugu sigade aretusest.
1965 Kehtnas Seakasvatuse Katsejaamas NSVLs kasvatatavate tähtsamate seatõugude kontrollnuum (819 tõusiga 19 tõust).
1976 Kehtna Põllumajandusloomade Kunstliku Seemenduse Jaama kuldilaut.
  võeti kasutusele uus sigade boniteerimise juhend noorsigade omajõudluse hindamiseks.
1978 I farmisisene seemenduspunkt Rakke kolhoosis (k.a Kõpsta Seafarm OÜ), 1985. a EKSEKO-s ja Põlva Majanditevaheline Seakombinaat (käesoleval ajal Põlva POÜ).
1979 Nooremiste seljapeki paksuse mõõtmine elupuhuselt ultraheliaparaatidega TYK, Krautkrämer USM-2 (import) ja Eestis konstrueeritud Sonitectest (KM–3A). Esimesed tuhat tõunoorsiga hinnati omajõudluse järgi.
1980 ELVI Seakasvatuse osakonna sealiha kvaliteedi hindamise labor Kehtnas (sealiha kvaliteedi, söötade kvaliteedi ja söödakõlblikkuse hindamine).
  Eestis kasvatatavate erinevatest tõugudest sigade liha kvaliteedi hindamine
1983 Jõudluskontrolli andmed arvutis (Saverna, Laeva, Avangard, Põlva).
  Muudeti kontrollnuuma metoodikat (25–95 kg asemel 30–100 kg).
1984 Esmakordselt Eestis üleliiduline suurt valget tõugu sigade tõuaretuse nõukogu istung.
1990 Tartu Seakasvatuse Katsejaam Rõhul (suleti 1996). Toimus sigade kontrollnuum.
  1 080 400 siga.
1991 Likvideeriti riiklikud tõulavad.
  Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskeskus.
1993 Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
1994 Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing → Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a – Eesti Tõusigade Aretusühistu.
  Elektrooniline tõuraamat.
  PIGLOG-105 kasutamine sigade karjatestil ning Ultra FOM 100 ja Ultra FOM 300-ga (alates 2003.a) rümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemis.
1995 Võeti kasutusele ristandaretusprogramm Marmorliha, mis võimaldab Eestis toota kvaliteetset sealiha ristandaretuse baasil.
  Hämpširi import Rootsist.
  Andmetöötlus viidi üle personaalarvutitele ja rakendati süsteemi ORACLE vahenditega.
1996 Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam Vasulas. Võeti ekspluatatsiooni 44 kohaga kuldilaut. Suurenenud vajadus kuldisperma järele tingis 2008.a 30 kuldikoha juurde ehitamise.
  Sigade uus boniteerimisjuhend.
1998 Jõudlusandmete töötlus personaalarvutites.
  Phare projekt “Sigade aretuse ja sealiha kvaliteedi parendamine”.
  BHZP-s andmehaldusprogramm dB-Planer.
  Tipparetusfarmide valik puhasaretuseks.
  dB-Planeri tarkvara programmi rakendamine farmides, sigade jõudlusandmeid hakati koguma dB-Planeri abil.
1999 Pjeträäni import Austriast.
  Sigade aretusväärtuste hindamine PEST programmiga BLUP meetodil.
  Sigade lihaomaduste geneetiline hindamine.
2001 Metoodika eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade ja nende ristandite viljakuse geneetiliseks hindamiseks.
2002 Sigade lihakehade hindamine lihatööstustes ScanStar aparaadiga.
  Noorkultide liha- ja rümba kvaliteedi hindamine.
2004 Possu kasutuselevõtt jõudlusandmete registreerimiseks (Adavere Agro).
  Pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodika.
  Valgete tõugude geneetilise hindamise muutmine.
2008 Puhtatõuliste ja ristandsigade järglaste rümba- ja lihakvaliteedi hindamine lihatööstustes ja farmide tapapunktides
2009 Djuroki import Kanadast.
2022 Sealiha kvaliteedikava väljatöötamine.
  Farmide karjatervise hindamisega alustamine.
Teade ESSi asutamiskoosoleku kokkukutsumisest ajalehes Kaja 14.05.2022
Teade ESSi juhatuse koosseisust ajalehes Teataja 09.03.1923
Põrsas toitu otsimas 1927. a (RA EAA.1858.1.703.123)
Kuusiku Madli - emis. Valge inglistõugu (Karjamajandus 1927)
Särevere Miku, importeeritud kult. Valge inglistõugu (Karjamajandus 1927)
Suur-valge inglise tõugu emis 14 elujõulise põrsaga. Omanik H. Põhjalas, Raasiku, Harjumaal (Karjamajandus 1928)
Eksporttapamaja kuulutus (Karjamajandus 1928)
Maatõugu emis Tiiu. Om J. Tasane, Kaarli v, Viljandimaal. Toodud põrsana Päriverest (Karjamajandus 1928)
Jooksuaiad varjualusega (Karjamajandus 1928)
Jakob Velitari ettepanek sigade jõudluskontrolli sisseseadmiseks (Karjamajandus 1928)
Maatõugu kult Jüri. Om J. Tasane, Kaarli v, Viljandimaal. Toodud põrsana Päriverest (Karjamajandus 1928)
Sigade vedamise puur (Karjamajandus 1928/9)
Sigade vedamise puur (Karjamajandus 1928/9)
Suur valge inglise emis. Hea kehaehituseg. Om Ed. Böckler, Porkuni (Karjamajandus 1929)
Antsla Liisa 39 tr nr 386 snd 21.03.29 (Karjamajandus 1930)
Imastu Kai (Karjamajandus 1930)
Pärivere Reet, eesti maatoug, Koonga, Pärnumaa (Karjamajandus 1930)
Siga koos põrsastega (RA EAA.1858.1.706.193)
Sputendorf au ja uhkus vääristatud maasea kult (RA EAA.2111.1.15029.4)
Kohalik siga Ruhnu saarel. 2,5 a emis, kehapikkus 2,5 jalga (~76 cm), 2 psk - I psk 4, II psk 6 põrsast (Karjamajandus 1930)
Taani maatõugu kult Gand (Karjamajandus 1930)
G Ottase seakari (Karjamajandus 1931)
Kult Koltsi Sand om G Ottas (Karjamajandus 1931)
Kuusiku riigimoisa sigala (Karjamajandus 1931)
Sigade rajoonid (Karjamajandus 1931)
Sugukult Maarja Mõnus imp Taanist 1931 a om G. Anton Aravetel (Karjamajandus 1931)
Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)
Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)
Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)
Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)
Jõudluskontrolli andmed raamatupidamistaludest (Karjamajandus 1932)
Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932)
Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932)
Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932)
Pärivere sigala J. Hansen (Karjamajandus 1932)
Talvised jooksuaiad Kuremaa SKKJ (Karjamajandus 1932)
1936 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sead söömas. (EFA.38.3.390)
1936 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli suguemis. (EFA.38.3.388)
1936 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sugusead. (EFA.38.3.386)
1938 Kuremaa seakasvatuse katsejaama põrsad aedikus (EAA.2111.1.15028.16)
1938 Kuremaa seakasvatuse katsejaama põrsad imemas (EAA.2111.1.15028.15)
1939 Karjused seakarjaga raudteetammi juures. (EAA.2073.1.116.115)
1939 Seakasvatajate päev Kuremaa mõisas 13.08.1939. Loomaarst Leonhard Voltri ettekannet pidamas (EAA.2111.1.13102.1)
1939 Seakaswatajad olid Kuremaal koos (Postimees 14.08.1939 Kaido Väljaotsa kogu)
1947 Sõmerpalu sovhoosi suguemis (EFA.204.0.820)
1948 Virumaa Triigi sovhoosi sigade suvemaja ja koppel. (EFA.204.0.93173)
1949 Lihula sovhoosi seatalitaja E. Kaer põrsaid söötmas (EFA.204.0.2129)
1950 Põrsaste söötmine Triigi sovhoosis. (EFA.307.0.55869)
1951 Harju rajooni pällumajandusnäituse külastajad Kostivere sovhoosi väljapanekuid vaatamas (EFA.204.0.4182)
1953 Kolhoosi Edu esimees M. Lahe jagab näpunäiteid ühismajandi paremale seakasvatajale Aliide Kanale. (EFA.204.0.8466)
1953 Majaka kolhoosi eesrindlik seatalitaja H. Puns (EFA.204.0.5595)
1953 Mustvee rajooni Lenini-nimelise kolhoosi seatalitaja A. Abroi. (EFA.204.0.5347)
1956 Hõreda sovhoosi seatalitaja O. Reinlo (EFA.204.0.10229)
1956 Koidula kolhoosi parim seatalitaja Helmi Arend nuumsigadele koplis haljastoitu andmas (EFA.204.0.10036)
1956 Majaka kolhoosi emisetalitaja H. Puns ja O. Liivimaa. (EFA.204.0.9895)
1956 Stalini-nim kolhoosi seatalitaja M. Rannula oma hoolealustega (EFA.204.1.1680)
1956 Tee Kommunismile kolhoosi liige E. Laanemets ja seatalitaja H. Pohla (EFA.204.0.9934)
1956 Türi rajooni Koidu kolhoos annab le peekonsigu Võhma Lihakombinaadile (EFA.204.0.10386)
1956 Vändra rajooni V. Kingissepa nimelise kolhoosi seatalitaja A. Rähni (EFA.204.0.11551)
1957 Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga autasustatud Kalevipoja kolhoosi seatalitaja Magda Mond farmis töötamas. (EFA.204.0.11192)
1957 Elva rajooni Kurekla sovhoosis noorsigade söötmine suvelaagris (EFA.204.0.11837)
1957 Kaader dokfilmist Meie kodumaa (EFA.203.0.232761)
1957 Kureküla sovhoosi osakonnajuhataja Vello Arro ja seatalitaja Hilda Ivanova. (EFA.204.0.11839)
1957 Põlva rajooni V. Sassi nimelise sovhoosi seatalitaja Hilja Kransiver. (EFA.204.0.11804)
1957 Vaade sigade suvelaagrile Rahnoja sovhoosis (EFA.204.0.11341)
1957 Valguta kolhoosi seatalitaja Linda Erm (EFA.204.0.11057)
1958 Anija Edasi kolhoosi seatalitaja Hilda Roolaht. (EFA.204.0.17784)
1959 Eesti NSV Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi noorem teaduslik töötaja L. Voltri (keskel) esinemas Vabariikliku Nõukogude ja Parteikooli kuulajatele. (EFA.204.0.26378)
1959 ELVTUI vanem teaduslik töötaja Reino Ahven loomakasvatuse brigadir Arnold Kalberg ja seatalitaja Anni Lepik instituudi Tähtvere Katsebaasi Vorbuse osakonna katsesigu kaalumas (EFA.204.0.26418)
1959 Rapla rajooni Kodila sovhoosi seakasvataja Helga Altmets (EFA.204.0.27125)
1960 Audru sovhoosi sead. (EFA.498.0.164982)
1960 Kolhoosi sigalas. (EFA.664.0.198008)
1960 Rapla rajooni Uue Elu kolhoosi uus mehhaniseeritud sigala (EFA.204.0.34791)
1961 Põlva raj. Kalinini kolhoosis (EFA.412.0.282168)

CMSimple plugin: Gallery Collection Image Album
© simpleSolutions

 

Kuldisperma tellimine