Emise ind ja sellega kaasnevad probleemid

Refereeritud ajakirjast “Sika” nr. 2 ja 3, 1999. a.

Imetamisperioodil on emise innatsükkel peatunud. Võõrutus käivitab hormoonide regulatsioonimehhanismid ja tavaliselt indleb emis 3. kuni 6. ööpäeval pärast võõrutust. On täheldatud, et varakult indatulevad emised on pika innaga ja munarakkude vabanemine toimub inna lõpus. Seevastu emistel, kes indlevad 6. päeval pärast võõrutust, on ind lühike ja munarakud vabanevad varsti pärast inna algust. 7…15 päeva pärast võõrutust indlevad emised tiinestuvad halvemini ja pesakonna suurus on väiksem. Osa emiseid indleb veelgi hiljem. Tavaliselt on nad imetamisperioodil niivõrd kurnatud ja kõhnunud, et organism ei suuda kiiremini taastuda. On ka emiseid, kes indlevad juba imetamise ajal.
Esmakordselt poeginud emistel esineb innaprobleeme suhteliselt rohkem kui vanematel emistel. Osa ei indle üldse, mõnel esineb nn. vaikne ind ja välised innatunnused praktiliselt puuduvad.
Tähtsamaks inna hilinemise aja ja puudumise põhjustajaks peetakse energiapuudust ja emise lahjumist. Emise pekipaksus poegimisel peaks olema 20…25 mm, et tagada energiavaru imetamisajaks. Liigrasvunud emisel jällegi kipub imetamisajal isu alanema, mistõttu tekib kiire kõhnumise oht. Tähtis on ka emise söödatarbe täielik rahuldamine tiinuse lõpul. Vastasel juhul võib lahjumine alguse saada juba enne poegimist. Imetamisperioodil peab emis saama söödaga 2…3 korda rohkem energiat kui tiinuse ajal. Vahel tekib probleeme isuga. Eespool toodud liigne rasvumine võib olla isutuse üheks põhjuseks. Söögiisu halvendavad mõistagi ka haigused, poegimisjärgne stress, parasiitide invasioon.
Teiseks oluliseks teguriks on temperatuur. Temperatuuriprobleemid tekivad kas suvel kuumade ilmadega, puuduliku ventilatsiooni korral või valesti asetatud soojenduslambi tõttu. Temperatuuri tõustes üle 25 "C tekivad emisel soojavahetusraskused. Kuna poegimissulus jahutamisvõimalused on minimaalsed, hakkab emis läbi söögikoguse vähendamise alandama ainevahetusprotsessis tekkiva soojuse hulka.
Ka kesine joomine võib vähendada söömust. Imetav emis peaks jooma 20…30 liitrit vedelikku päevas. Raskusi võib tekkida halvasti asetatud jooturite puhul. Siga loobub joomast, kuigi pole kätte saanud piisavat kogust vedelikku. Haigete jalgadega emised jällegi ei vaevu tõusma esimese janutunde peale või ei jõua küllalt kaua seista, et juua vajalikul määral.
Emiste lahjumise vältimiseks on püütud suurendada söödas rasvasisaldust, kuid edutult, kuna toidus leiduv rasv läheb otse piimarasva koostisesse ja emise enda kehavarusid see ei täienda.
Esmakordselt poeginud emistel võib innatust põhjustada valgudefitsiit, kuna nende organism on intensiivse kasvu faasis ja osa söödavalgust tuleb kasutada oma keha tarbeks. Valguvähesuse korral muudab nooremise organism oma keha lihasevalgu piimavalguks.
Biotiini ja koliini piisav kogus söödas on olulise tähtsusega innatuse profülaktikas. Inna esiletuleku aeg on seotud imetamisperioodi pikkusega. Lühim periood võõrutusest innani on 6-nädalane imetamisperiood. Alla 4-nädalase imetamisperioodi puhul võib ind esile tulla keskeltläbi võõrutusest kaks päeva hiljem. Aastaaeg mõjutab samuti inna tekkimist. Suve lõpul ja sügise algul indlevad sead halvemini. Selle põhjus on ilmselt puhtlooduslik: mitte tuua põrsaid ilmale väga külmal ajal.
Pärast võõrutust on oluline emise kontakt kuldiga. Tekkiv ind tuleb tugevam. Kult näitab õige seemendamisaja kätte. Vaikselt indlevate emiste puhul on kult ainus, kes seda märkab. Mõõdukas stress soodustab inna teket. Ruumi ja naabrite vahetus peaks olema piisav. Dieeti peetakse tarbetuks, kuna loomad on niigi kurnatud. Võõrutusinna esiletulek on päritav omadus. Siin on seos ka suguküpsuse saavutamisega. Loomad, kel on probleeme esimese inna tekkimisega, võivad olla ka innatud pärast võõrutust.
Inna esilekutsumiseks kasutatakse ka hormoonpreparaate. Neid kasutades saab indlema emised, kelle munasarjad ei toimi küllaldaselt. Hormoone ei tohi kasutada loomadel, kes olid vaikses innas või on innatsükli teatud staadiumis. Arvatavasti on umbes pooltel seemendamata jäänud emistel innatsükkel siiski käivitunud ja tegemist on olnud  vaikse innaga. Nooremiste puhul on oht, et valel ajal tehtud süst võib tsükli sassi ajada. Teiseks, kuna innatus on pärilik, annavad hormoonidega töödeldud ja tiinestunud emised selle omaduse edasi järglastele. Nende pesakondadest ei saa võtta aretusloomi. Noored emised peaksid esmakordselt indlema enne 200. elupäeva. Innatsükli käivitumist soodustab kontakt kuldiga, mida võiks alustada umbes 5 kuu vanuselt. Vaikne ind, mistõttu loomad jäävad seemendamata, võib olla põhjustatud nii sotsiaalsetest teguritest kui pidamistingimustest.
Peamised innatuse põhjused on suured (üle 100 looma) rühmad, liiga tihe asustus (alla 1,5 m2 looma kohta) ja rühmas valitsevate loomade poolt toimuv ahistamine. Tegemist võib olla ka munasarjade päriliku puudulikkusega. Inna esiletulekut mõjutavad veel liigne soojus, vähene valgus, valgu-, energia- või vitamiinipuudus. Vahel on tegemist pärilike muutustega suguorganites või lahksoolisusega, mispuhul suguelundid võivad olla ebanormaalse kujuga.
Sigade sotsiaalses ühiskonnas toimub teatud määral paaride valik. Nii on võimalik, et emis nõustub paarituma ainult teatud kuldiga.
Emise inna õigeaegne fikseerimine on tootmise seisukohalt eluliselt vajalik. Et seda peab tegema inimene, on tähtis, et töötajal oleks piisav kogemus ja väljaõpe ning  tema suhtlemine loomadega  oleks sõbralik. Tuleb osata märgata ahistatud või haigeid loomi, kuldi vastumeelsust paaritamise suhtes. Jälgida tuleb loomi, kel on lähenemas võimalik ümberind.
Harvadel juhtudel võib kult paaritada mitteindlevat emist. See juhtub, kui emis on haige või liiga hirmunud, et põgeneda kuldi eest või on paaritussulg väga väike. Kui kult on arg või on tema paaritamisaktiivsus madal, võib emise ind jääda fikseerimata. Võib juhtuda, et kult on emise jaoks liiga raske ja emis ei jää seisma lihtsalt valu pärast. Hirmunud, stressis loomad indlevad vaiksemalt. Karmilt koheldud emis võib talitaja juuresolekul inda mitte välja näidata.
Inimese seisukohalt on oluline motiveeritus. Kui hoolikas töö leiab äramärkimist, püüab inimene veelgi enam. Jõupingutustest mitteväljategemine aga tekitab trotsi, vastumeelsust või laiskust. Seega annab ka farmiomanik oma suhtumise läbi panuse emiste innatuse probleemi lahendamiseks.
Refereerinud Monika Vaidla