Puhtatõuliste ja ristandsigade Lihaomaduste prognoosimine ultraheli aparaatidega

A. Tänavots, E. Somelar, O. Saveli, K. Eilart, A. Põldvere, T. Kaart

Sissejuhatus

Eesti lihaturul on toimunud viimasel dekaadil märgatavad muutused. Tarbijad on hakanud nõudma kvaliteetset liha ja lihatooteid. Kas eelistatav sealiha on rasvane või taine, sõltub rohkem rahvuslikest eelistustest. Tööstuse arenedes hakkab sõna tailiha domineerima lihakeha kvaliteedi definitsioonis (Whittemore, 1996). Liha koostise ja sealiha kvaliteedi hindamiseks on kasutatud erinevaid meetodeid (Kempster ja Evans, 1979).
Katse eesmärk oli hinnata elussigade ja lihakehade kvaliteeti ja uurida eri tõugude ristamiskombinatsioonide mõju liha kvaliteedile

Material ja metoodika

Sadaüheksakümmend kolm siga testiti ultraheliaparaatidega 1998...1999. aastal Kehtna Kontrollnuuma Katsejaamas. Loomad pärinesid 22 eri farmist üle Eesti. Kõiki sigu peeti vastavalt kontrollnuuma eeskirjadele, kus 2 siga kasvatati sulus kontrollnuuma perioodil (25 kuni 100 kg) stabiilsetes söötmis-pidamis tingimustes. Vaatluse all oli viis puhtatõuliste ja ristandite gruppi - puhtatõulised eesti peekon (EL), suur valge (ESV), soome jorkšir (FY) ja ristandid hämpšir (H) ♂ x ESV ♀ (H/ESV), H/EL/ESV ♂ x EL ♀ (H/EL/ESV/EL).
   Elussigade näitajad.
Ultraheliaparaatidega Piglog 105 ja A-Scan Plus mõõdeti pekipaksus ja lihassilma läbimõõt. Sead testiti keskmiselt
100 kg (92...112 kg) raskuselt päev enne tapmist. Mõõtmisel registreeriti järgmised näitajad: pekipaksus viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas (x1) ja samast kohast ka seljalihase läbimõõt (x2) ning teine pekipaksus (x3) mõõdetakse 11...12. roide vahel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas (joonis 1).

Joonis 1. Pekipaksuse ja lihassilma läbimõõdu mõõtmise kohad ultraheliaparaadiga
Figure 1. P
oints of measure backfat thickness and loin eye diameter by ultrasonic equipments

Tailihaprotsent (y) arvutatakse järgmise valemi järgi:

y = 64,39 - 0,28x1 + 0,14x2 - 0,55x3

 Ultraheli testil registreeriti lisaks elusmass, kuupäev ja päritolufarm. Aastaaja mõju leidmiseks jagati testimisaasta neljaks osaks: kevad - märts, aprill, mai; suvi - juuni, juuli, august; sügis- september, oktoober, november; talv - detsember, jaanuar, veebruar.
   Lihakeha näitajad
. Kõik sead tapeti järgmisel päeval pärast ultraheliga testimist  Valga liha- ja konservitööstuses. Tapmise päeval mõõdeti lihakehad ultraheliaparaadiga Ultra-FOM 100 eelpool näidatud punktidest. Lihakehadel mõõdeti lihakeha pikkus, kaal, pekipaksus joonlauaga (turjalt, 6...7. roide vahelt, viimase roide kohalt, landelt) ja pH (24 ning 48 tundi pärast tapmist). Lihassilma joonistamiseks kalkale tehti poollihakehale sisselõige viimase roide tagant risti lihassilmaga. Lihassilma pindala mõõdeti planimeetriga, pekipaksus ja lihassilma läbimõõt mõõdeti samalt jooniselt. 48 tundi pärast tapmist mõõdeti pH ja leiti keedukadu.
   Statistiline analüüs.
Andmete variatsioonanalüüsil kasutati üldise lineaarse mudeli (GLM) (SAS Inst. Inc., 1991) metoodikat. Kasutati järgnevat statistilist mudelit:    

Yijkl=μ+Wtijkl+Fi+Tj+Sk+eijkl,

 

Y= uuritav tunnus;
μ
= üldkeskmine;
Wtijkl = sea testkaalu mõju;
Fj = majandi mõju 1...22;
Tj = tõu mõju 1...5;
Sk = aastaaja mõju 1...4;
eijkl = jääk

Tulemused on esitatud vähimruutude keskmistena (Parring et al., 1997). Olulisuste tase on esitatud tavapäraselt: a, b, c – vähimruutude keskmised, sarnaste tähtedega ei erine oluliselt iga näitaja siseselt. 

Tulemused ja arutelu

Pekipaksuse mõõtmisel ultraheliaparaatide ja joonlauaga leiti kolme tõu ristanditel (H/EL/ESV x EL) oluliselt õhem pekipaksus (9,38...14,71 mm) ning kõrgem tailihaprotsent (61,17...61,95 %) võrreldes teiste tõu­kombinatsioonidega (tabel 1). Mitmed teadlased on leidnud, et lihasuse näitajad on raskesti mõjutatavad ristamise teel, kuna nad on keskmise kuni kõrge päritavusega (Skarman, 1965; Andersson, 1980). Ristamisel päranduvad lihasuse näitajad kahe vanema vahepealsetena. Et hämpšir on maailmas tuntud oma õhukese peki ja kõrge tailihaprotsendi poolest (Whittemore, 1996; Tänavots ja Kaart, 1999), mõjutab see oluliselt ristandite liha kvaliteeti. Kuna suure valge tõu pekipaksus oli suurim, põhjustas see hämpširi ja suure valge ristanditel oluliselt paksema peki võrreldes H/EL/ESV x EL ristanditega. 

Tabel 1. Ultraheli aparaadiga mõõdetud liha kvaliteedinäitajate vähimruutude keskmine erinevate seatõugude ristamiskombinatsiooni korral
Table 1.
Least-square means of meat traits measured by ultrasonic equipments in different pig breed crossing combinations 

Tunnus / Trait 

EL 

ESV 

FY 

H x ESV

H/EL/ESV x EL 

n=137 

38 

7 

7 

4 

A-Scan Plus 

  

                x1 (mm) 

16,14b 

20,76c 

19,85bc 

18,10bc 

11,15a 

                x2 (mm) 

54,21a 

55,03a 

58,86a

56,65a 

53,84a 

                x3 (mm) 

14,43b 

19,25c 

18,69bc 

16,19bc 

9,38a 

erinevus / difference (x1-x3) (mm) 

1,71 

1,51 

1,16 

1,91 

1,77 

                y (%) 

59,52b 

55,69c 

56,79bc 

58,35bc 

63,65a 

Piglog 105

  

                x1 (mm) 

18,52bc 

21,75c 

21,07bc 

18,00b 

11,02a 

                x2 (mm) 

47,72a 

46,57a 

46,11a 

47,11a 

46,52a 

                x3 (mm) 

17,60bc 

18,85c 

19,63bc 

13,81ab 

10,36a 

erinevus / difference (x1-x3) (mm) 

0,92 

2,9 

1,44 

4,19 

0,66 

                y (%) 

56,06bc 

54,27c 

53,91bc 

57,85ab 

61,95a 

Ultra FOM 100 

  

                x1 (mm) 

17,32ac 

24,02b 

23,09bc 

23,54bc 

14,71a 

                x2 (mm) 

50,50a 

50,74a 

50,69a 

45,10a 

54,26a 

                x3 (mm) 

17,41a 

25,79bc 

22,03ac 

25,30bc 

13,94a 

erinevus / difference (x1-x3) (mm) 

-0,09 

-1,77 

1,06 

-1,76 

0,77 

                y (%) 

57,32b 

50,88c 

53,29bc 

52,17bc 

61,17a 

Joonlauaga / by rule 

  

                pekipaksus / backfat (x1) (mm)

13,78ab 

18,67b 

21,09b 

13,88ab 

8,59a 

                lihassilma läbimõõt /
                diameter if LD
(mm) 

 58,25ab 

  52,96b 

  54,47ab 

  57,26ab 

  62,36a 

                lihassilma pindala / area of LD (cm2) 

37,99a 

33,42b 

36,01ab 

39,96a 

41,97a 

  Väga paksuks osutus H/ESV pekk ainult Ultra-FOM 100-ga mõõtes (joonis 2). Mõneti üllatavaks võib pidada puhtatõuliste soome jorkširide küllalt paksu pekki, mis ei osutunud aga siiski oluliseks võrreldes teiste puhtatõuliste sigadega. Eesti peekonisigade pekipaksus erines oluliselt suure valge tõu omast A-Scan Plusi ja Ultra-FOM 100ga mõõtes.  

   

Joonis 2. Ultraheliaparaadiga mõõdetud pekipaksus erinevatel sigade ristamiskombinatsioonidel 
Figure 2.
Backfat thickness measured by ultrasonic equipments in different pig crossing combinations 

 Lihassilma läbimõõt tõugude vahel oluliselt ei erinenud ühegi aparaadiga mõõtes. Küll aga leiti oluline erinevus ESV ja H/EL/ESV x EL tõu vahel, kus kolme tõu ristandite lihassilma läbimõõt oli 9,4 mm suurem. Et lihassilma läbimõõdud olid küllaltki ühtlased, mõjutasid tailiha osakaalu rohkem just pekipaksuste erinevused. 
    Pekipaksuse mõõtekohtade erinevuse analüüsimisel leiti küllaltki ühtlane pekk A-Scan Plusiga mõõtes (erinevus 1,16...1,91 mm). Seevastu Piglog 105 puhul kõikus pekipaksus erinevates mõõtekohtades 0,66...4,19 mm. Vastupidiselt teistele aparaatidele leiti Ultra-FOM 100ga mõõtes, et punktis x1 oli pekk enamasti õhem kui punktis x2, välja arvatud kolme tõu ristandite korral.  
   
Lihakeha mass tõugude lõikes oluliselt ei erinenud, kõikudes 70,21...72,40 kg-ni ning olles madalaim H/EL/ESV x EL kombinatsiooni ja kõrgeim FY tõu puhul (tabel 2). Oluliselt pikem lihakeha oli puhtatõulistest sigadest eesti peekonil (99,15 cm) ja lühim soome jorkširil (93,43 cm). Ristandite lihakehad osutusid samuti oluliselt lühemaks EL omadest. 

Tabel 2. Lihaomaduste vähimruutude keskmised erinevate sigade tõukombinatsioonide korral tapajärgselt
Table 2.
Least-square means of meat traits in different pig breed combinations after slaughter

Näitaja / Trait

EL

ESV

FY

H x ESV

H/EL/ESV x EL

n=137

38

7

7

4

Lihekeha / Carcass

 

                mass / weight (kg)

71,45a

71,79a

72,40a

71,58a

70,21a

                pikkus / lenght (cm)

99,15b

97,07ab

93,43a

95,07a

94,24a

Pekipaksus (joonlauaga) / Backfat at (by rule) (cm)

 

                turjal / scruff

35,39a

44,12b

39,93ab

36,10a

30,89a

                6...7. roie / 6...7th rib

23,29a

25,15a

22,29a

20,51a

18,23a

                keskel / middle

19,01a

21,54a

19,60a

18,40a

15,32a

                landel / lumbar

32,33a

31,34a

27,71a

29,79a

27,48a

Keskmine / Average  

27,70b 

30,91b 

28,35ab 

27,31ab 

22,78a 

                pH 24 

5,56a 

5,57a 

5,51a 

5,57a 

5,41a 

                pH 48 

5,51a 

5,54a 

5,35a 

5,60a 

5,49a 

                pH vahe / pH difference 

0,05 

0,03 

0,16 

-0,03 

-0,08

Keedukadu / Boiling loss (%) 

44,46a 

43,04a 

43,19a 

45,12a 

45,29a 

  Lihakeha kõige paksem pekipaksus mõõdeti turjal ning õhem keskel (joonis 3). Nagu ka ultrahelitestil, leiti paksem pekk ESV tõugu sigadel, neil oli pekk turjal oluliselt paksem võrreldes EL ja ristandsigadega. Pekipaksus oli 6...7 roide kohal, keskel ja landel erinevatel tõugudel küllaltki ühtlane. 
    Liha pH ja keedukao erinevused ei osutunud tõugude vahel oluliseks. Küll aga võib märkida, et ristandite liha pH oli 24 tundi pärast tapmist madalam kui 48 tundi pärast tapmist, puhtatõulistel oli see näitaja aga kõrgem. Ristanditel oli ka veidi suurem keedukadu.

  

Joonis 3. Lihakeha pekipaksus joonlauaga mõõdetult 
Figure 3.
Carcass backfat depth measured by rule

 Kuna turg nõuab järjest kvaliteetsemat liha ja tõusigade valikul arvestatakse järjest rohkem liha kvaliteedi näitajaid, tuleb uurida erinevaid võimalusi elussigade liha kvaliteedi määramiseks ja määramistäpsuse suurendamiseks ning kohalike ja sisstoodud tõugude sobivust kvaliteetse liha tootmiseks ristamise teel. Katse andmetel saadi õhukese peki ja kõrge tailihaprotsendiga ristandsead hämpširi tõugu kultidega. Kohalikest tõugudest sobisid nuumikute tootmisesel paremini peekoni tõugu sead. 

Kasutatud kirjandus

Andersson, K. 1980. Studies on Crossbreeding and Carcass Evaluation in Pigs. Sveriges Lantbruksuniversitet. Rapport 46. 126 lk.

Kempster, A.J., Evans, D.G. 1979. A comparison of different predictors of the lean content of pig carcasses. 1. Predictors for use in commercial classification and grading. Anim. Prod. 28, 87...96.

Parring, A-M., Vähi, M., Käärik, E. 1997. Statistilise andmetöötluse algõpetus. TÜ Matemaatilise statistika instituut. TÜ Kirjastus. pg. 183...254.

Skarman, S. 1965. Crossbreeding Experiment with Swine. Lantbrukshögskolans Annaler. Vol. 31, 3...92.

Tänavots, A., Kaart, T. 1999. Comparison of Different Pig Breed Combinations by Using Data from Piglog 105. 50th Meeting of the EAAP. Zürich, Swizerland. August 22-26. käsikiri. 5 lk.

SAS. 1991. SAS User’s guide: Statistics. SAS Inst. Inc., GARY, NC. 305 pp.

Whittemore, C. 1996. The Science and Practice of Pig Production. Longman Scientific & Technical. p. 5...82.

Predict of Meat Traits of Pure- and Crossbred Pigs with Ultrasonic Equipments

E. Somelar, A. Tänavots, O. Saveli, K. Eilart, A. Põldvere, T. Kaart

Summary

During the last decade the Estonian meat market has changed considerably. The aim of this study was to estimate meat quality data of live pigs and their carcasses, and to investigate the effect of breed combination on the meat quality. One hundred ninety-three pigs were tested ultrasonically in 1998...1999 in Kehtna Swine Testing Station. Five groups of purebred and crossbred pigs were under the test - purebred Estonian Landrace (EL), Estonian Large White (ELW), Finnish Yorkshire (FY) and crossbreds - Hampshire ♂ x ELW ♀ (H x ELW); H/EL/ELW ♂ x EL ♀ (H/EL/ELW x EL). Backfat thickness and diameter of loin eye measured by ultrasonic equipments (Piglog 105 and A-Scan Plus). Pigs were tested one day before slaughter at the average weight of 100 kg (93...112 kg). The following traits were recorded: backfat thickness (mm) at last (x1) and 11...12th (x3) rib, 7 cm from midline, and diameter of loin eye (x2) at last rib 7 cm from midline (mm). Lean meat percentage (y) was calculated by formula. Carcasses were evaluated with an Ultra-FOM 100 on slaughter day. Carcass data as carcass length, weight, backfat thickness by rule (at scruff, at 6...7th rib, middle and lumbar) and pH, were measured. Loin eye area was measured by planimeter. 48 hours after slaughtering pH and boiling loss were found. The GLM procedure was used for analysing the dataset by analyses of variance. Significantly lower backfat thickness and higher lean meat percentage were measured in pigs of three breed crosses by ultrasonic equipments and rule. Higher backfat thickness and lower lean meat percentage was calculated in ELW and FY breed. EL had significantly longer carcasses, than FY and crossbred pigs. Breed had no significant influence on pH and boiling loss. Estonian Landrace and Hampshire crossbreds had a better meat quality.