Mida arvestada, kui siga kunstlikult seemendada

Madis Rembel
Eesti Tõusigade Aretusühistu

Juba vaarisade põlvkond ütles, et korralik pull või kult on pool talu karjast. Tänapäevast tõuaretust arvestades on isaslooma osatähtsus veelgi suurem. Eriti tuntav on see seakasvatuses, kuna sigade käive on tunduvalt kiirem kui veistel. Et kiiresti reageerida turu nõudlusele, on seakasvatuseski kunstlik seemendus suur samm edasi. Alles oli aeg, kus taheti ainult õhukese ja ühtlase pekiga sealiha. Aretuse tõttu liigutakse selles suunas üsna kiiresti. Nüüd nõuavad lihatööstused (eriti vorstivalmistajad) juba veidi paksema pekiga liha. Ilmselt peab tõuaretus arvestama üsna mitmesugust nõudlust ja rahuldama nii kulinaaride kui lihatööstuste vajadused.
Praktikud on tähele pannud, et sea pekipaksuse kiire vähenemine on mõjunud negatiivselt emiste tiinestumisele. Järelikult on sigagi suur tervik oma elutegevuses ja ei ole võimalik muuta üht omadust nii kardinaalselt kiiresti, et selle tõttu ei kannataks mõni tähtis funktsioon.
Et põllumees peab iga päevaga üha täpsemalt oma raha lugema, et tulusid-kulusid soovitud suunas liigutada, siis on ta sedagi mõistnud, et aastaringne kuldi pidamine on liiga kallis. Kui on õnnestunud mõned emised kunstlikult seemendada ja saadud suured pesakonnad, siis ongi otsustatud kunstliku seemenduse kasuks. Näiteks Tartu Agros on viimasel poolteisel aastal seemendatud juba 50,6% emistest kunstlikult. Peab märkima veel seda, et 1997. a. seemendati 6% kogu seakarjast, aga 2000. a. juba oli see näitaja aretusfarmides 32% ja tootmisfarmides 18% .
Mõnel farmil pole alguses nii hästi läinud, nad pole ka nõu küsinud ja on kunstlikus seemenduses pettunud. Hiljem, kuulnud siit-sealt positiivset, on nad uuesti üritanud ja paljud vägagi õnnestunult.
Kui aastaid tagasi oldi seisukohal, et spermadoos tuleb enne seemendust soojendada + 41 °C juures, siis nüüd on leitud, et palju paremad tulemused saab aeglasel soojendamisel ja temperatuur ei tohigi tõusta üle 37 °C. Kui keegi väidab, et kontrollib spermadoosi soojendusvett termo- meetrit kasutamata, siis avastame juba ühe suure vea.
Tartu Sigade Seemendusjaam väljastab ainult kvaliteetset spermat, mis on kontrollitud vahetult väljastamise eel. Doosid on pakitud kartongkastidesse nii, et välistemperatuur ei kahjustaks spermat. Kasutame ka termokaste, kus optimaalne temperatuur +17…18 °C püsib auto vooluvõrgu toitel stabiilsena.
Üks tähtsamaid probleeme on sperma säilitamine farmis. Kõige edukamalt saab spermat hoida säilituskapis (optimaalne temperatuur +17…18 °C). Kuna säilituskapp on suhteliselt kallis, tuleb kasutada muid sobivaid võimalusi. Näiteks jahedamas ruumis saab kasutada kaubandusvõrgus müügilolevaid penoplastkarpe. Aga sageli hoitakse spermat farmi soojas puhkeruumis, kus spermide elutegevus muutub liiga aktiivseks. Niiviisi kulutavad nad oma energia kiiresti ära ja nende eluiga jääb lühikeseks.
Kui on probleeme emiste innatusega, eriti nooremistel, peab pöörama tähelepanu ruumide valgustusele. Paaritussigala peab olema valgustatud 12 tundi päevas. Kui seda ei võimalda loomulik valgus, tuleb kasutada kunstlikku. Lauda temperatuur peab olema optimaalne. Liigne kuumus teeb loomad loiuks ja inna jälgimine on raske. Söötmis-pidamistingimused peavad vastama nõuetele.
Liiga suur massikadu imetamisperioodil, eriti pärast esimest pesakonda, või nooremiste ülesöötmine, avaldavad viljastamisele ebasoodsat mõju. Nooremis peaks paaritamisel või seemendamisel olema vähemalt 210 päeva vana ja kaaluma 110 kg.
Tööstus on hakanud üha rohkem tootma ühekordse kasutusega vahendeid. Nii on tulnud mitmekordse kasutusega seemenduskateetri kõrvale ka ühekordse kasutusega kateetrid, mis on mugavad kasutada.
Eesti Tõusigade Aretusühistu Tartu seemendusjaam on läbi viinud mitmeid õppepäevi. Need on toimunud Tartumaal, Järvamaal, Põlvamaal ja Saaremaal. Nüüd on plaanis korraldada õppepäev Viljandimaal. Õppepäevade vas- tu tuntakse suurt huvi. Oleme valmistanud iga osavõtja jaoks mapi materjalidega, kus on kirjas kõik seemendusega seonduv. Teksti ilmestavad illustratsioonid. Kaasas on olnud praktikas kasutatavad seemendusvahendid.
Sellistel õppepäevadel on üsna suur kasutegur. Inimene, kes on eemal oma igapäevatöö askeldustest, vaatab kõike vabamalt. Niimoodi koos arutledes selgub paljugi selliseid nüansse, mis seletavad möödalaskmisi. Õppepäevadel tuli ilmsiks veel väga tähtis aspekt. See on inimene: tema ausus, töökus ja järjekindlus.
Raske on jätta inimest tööst ilma, kuid õpetustele ja nõuannetele mittereageeriv isik peab loovutama oma töö kohusetundlikule kolleegile. Sellist vahetust on teinud mitmed suured firmad Läänemaal ja Viljandimaal ning nende töötulemused on kohe paranenud.
Kui inimesed on õpihuvilised, aldid ennast täiendama, kohusetundlikud ja loomaarmastajad, saab meie loomakasvatus kord väga heale järjele.