Kunstliku seemenduse kasutamine Eesti seafarmides kasvab järjekindlalt

Maret Rätsep
Eesti Tõusigade Aretusühistu, LKI magistrant

Aasta lõpu lähenedes ja tehtud töödest kokkuvõtteid tehes võime rõõmu tunda sigade kunstliku seemenduse kasutamise kasvu üle Eesti farmides. Eelmise aasta jooksul müüdi Tartu Seemendusjaamast üle 16 000 spermadoosi, selle aasta oktoobri lõpuks ulatus kogus juba 22 000 doosini, aasta lõpuks võib seega prognoosida läbimüüki 26 000 doosi.
Ka jõudluskontrollialustes karjades on kunstliku seemenduse kasutamine praeguseks suurenenud (2000. a moodustas kunstliku seemenduse osakaal kõikidest seemendustest 27%, 2001. a novembris oli see 28%). Siiski ei kajasta Jõudluskontrolli Keskusest saadud andmed kõiki Tartu Seemendusjaama klientide andmeid.
Kunstliku seemenduse vähehaaval kasvavat populaarsust võib seletada sellega, et seemendusjaamas asuvate kultide kohta on olemas igakülgne informatsioon – Jõudluskontrolli Keskuse kodulehel uuendatakse kultide aretusväärtuse näitajad igal nädalal ning seakasvatajal on võimalus võrrelda oma karja kultide andmeid seemendusjaama kultide andmetega. Seemendusjaama aktiivsete kultide keskmine aretusväärtus on 120 punkti, kuuel seemendusjaama kuldil ulatub see üle 130 punkti ning ühel neist, Norrast 2000. a imporditud maatõugu kuldil (Fram 4398) on aretusväärtus koguni 155. Kasutades väärtuslike kultide spermat, on farmeril võimalik lühikese aja jooksul tuua tipparetusfarmide aretusedu ka oma farmi. Käesoleval aastal imporditi norra maatõugu kultide spermat. Norra kuldid on andnud oma Eestis sündinud järglastele tugeva kehakonditsiooni, eriti jalgade osas, samuti parandanud kasvukiirust. Et import on kallis ning välismaalt ostetakse üksikuid doose, saab Eesti farmer tuua Norra kultide häid omadusi oma karja eelkõige tipparetusfarmides kasvatatud ja seemendusjaama valitud järglaste sperma kasutamisel.
Üha rohkem kasutatakse pjeträäni tõugu kultide spermat suurema tailihasisaldusega tarberistandite tootmiseks. Hiljuti lisandusid puhtatõulistele pjeträänidele ka kaks pjeträäni × hämpširi ristandkulti.
Kiirenenud on ka seemendusjaama kultide käive. Eesti Tõusigade Aretusühistu ristandaretusprogramm Marmorliha näeb ette rangema valiku suurema arvu üleskasvatatud kultide seast ning seemendusjaama kulte vahe- tatakse välja kiiremini noorte paremate kultide vastu vastavalt aretusväärtustele ja välimikuhinnetele. Sel aastal on jaamast praagitud 15 kulti ning asemele toodud 27 noorkulti. Praegu on Tartu Seemendusjaamas 34 erinevat tõugu kulti, kuldikohti on 45 ja neid ehitatakse vastavalt nõudluse suurenemisele juurde.
Et sperma säilitamine ja transportimine nõuab kindlat, kõikumisteta temperatuuri (+17 °C), toimetatakse seda farmidesse seemendusjaama autodega spetsiaalsetes kliimaboksides. Välja on kujunenud nn spermaringid – esmaspäeval viiakse spermat põhiliselt Lääne-Eestisse, teisipäeval Põhja-Eesti, kolmapäeval Saaremaa ja Viljandi maakonna farmidesse. Marsruut kujuneb ka vastavalt tellimuste suurusele, vajadusel lisatakse mõnel päeval lisaring. Farmeril on kasulik neid marsruute arvestada ja esitada spermatellimus aegsasti. Nii on seemendusjaama töötajatel võimalik tagada, et kõik kliendid saaksid sperma kätte õigeaegselt. Sperma saatmiseks kasutatakse ka Cargobus’i teenust, kuid see teeb spermahinna liiga kalliks, ka kaasneb sellega teatud risk, et sperma omadused ei säili. Sperma hinna määrab vastava kuldi aretusväärtus ja seemendusjaamas oldud aeg, üldjuhul on doosi hind 60…100 krooni.
Arvestades jaamas olevate kultide paremaid aretusväärtusi, ranget tervislikku kontrolli, sperma head kättesaadavust ning lõppkokkuvõttes majanduslikku kokku- hoidu oma kuldi kasvatamise ja sellega kaasnevate riskide arvel, võiksid farmerid rohkem kasutada kunstlikku seemendust.
Informatsiooni Tartu Seemendusjaama kultide kohta võib leida Eesti Tõusigade Aretusühistu koduleheküljelt ja aretusväärtuste andmeid Jõudluskontrolli Keskuse koduleheküljelt.
Aretusühistu on korraldanud kunstliku seemenduse läbiviimise kohta ka õppepäevi erinevates maakondades.
Koolituse, informatsiooni ja nõuandevajaduse puhul palume pöörduda Tartu Seemendusjaama telefonil 07 352 198.

Joonis 1. Kunstlik ja loomulik seemendus jõudluskontrolli alustes karjades Jõudluskontrolli Keskuse andmetel seisuga november 2001