| |
Uuendemiste plaaniline ostmine ja kohandamine oma karjas
Maret Rätsep
Eesti Tõusigade Aretusühistu, LKI magistrant
Refereeritud informatsioonilehest
db-Info Jungsauen`98. Züchtungszentrale Deutsches Hybridschwein GmbH.
Põrsatootmisel ristandemistega tuleks arvestada 35…40%-lise
karjauuendusega, et oleks võimalik asendada haiguste, vanuse või ebapiisava jõudluse
tõttu väljaläinud emiseid.
Kui uuendemised ostetakse teistest farmidest, on nende kohandamiseks uue laudaga
Saksamaal välja töötatud kindel reeglistik, mis praktikas peaks toimima ka
Eesti farmides.
Karja toodavate uuendemiste jaoks on väga tähtis uue farmi võõra
mikroflooraga kohanemine, et nende organism saaks vajaliku immuunsuse enne
esimest seemendust. Immuunsus peab tekkima enne põhikarja paigu- tamist, sest
muidu on oht, et põhikarja mikroobidega vastuollu sattunud uuendemised eritavad
massiliselt mikroobe ja nakatavad nendega omakorda vanemaid emiseid. Selline
„pingpongiefekt“ võib viia bakterite järsu kasvuni.
-
Uuendemiseid tuleks osta võimalikult
vähestest farmidest, sel juhul on karja toodavad loomad ühtlase
mikroobispektriga.
-
Loomade ostu peaks piirama
miinimumini, et väliseid kontakte oleks võimalikult vähe ja seega vähendada
nakkusriski.
-
Seejuures tuleb silmas pidada
kohanemislauda kohtade arvu ja poegimisrütmi.
-
Ostu pikaajaline plaanimine tagab
vajaliku kohanemisaja enne esimest seemendust.
-
Uuendemised tuleks vähemalt 3,
veel parem 6 nädalat enne seemendamist paigutada põhikarjast
eraldiasuvasse kohanemislauta.
Pärast transportimist anda loomadele
ohtrasti värsket joogivett või harjutada neid kasutama joogiautomaati.
Esimesel päeval võib mitte sööta, seejärel tõstetakse söödakogust vähehaaval
kuni 3 kg-ni (tiinete emiste sööt).
1. nädal. Emiseid tuleks sel nädalal kõigepealt harjutada
talitajatega. Talitaja(d) peaks korrapäraselt loomi jälgima ja hooldama. Tähtis
on jälgida nn transpordiinda ja see ka üles märkida, et kolm või kuus nädalat
hiljem oleks võimalik viia emised kokku kuldiga. Transportimisel esinevat inda
ei tohi mingil juhul kasutada seemenduseks. Soovitav on kohe algusest peale
pidada emise- kaarti või teha vastavaid ülestähendusi emiseprogrammi (db-Planer).
2. nädal. Talitaja peaks veelgi intensiivsemalt loomadega tegelema.
Kohanemislauta tuleks tuua põhikarja emiste sõnnikut ja muid produkte. Teine võimalus
on tuua kohanemislauta vanuse tõttu väljaminevaid põhikarja emiseid. Sellel nädalal
on ette nähtud vaktsineerimine parvoviroosi vastu (PV) – pärast nädalast
puhkust on vaktsineerimiseks ideaalne aeg. Tuleb jälgida
vaktsineerimisvahemikku esimesest vaktsineerimisest.
3. nädal. Intensiivistatakse kontakti põhikarja emistega: soovitav on
viia ettevõttes olevaid 6-nädalasi emikuid ostetud uuendemiste lauta, et
tagada edasist mikroobide ülekandumist. Emikud on just ümbritsevate
mikroobidega kohanemise faasis, kuna umbes kolmenädalaselt emapoolne kaitse väheneb.
Emikud on seetõttu intensiivse bakterite paljunemise faasis ja eritavad ise
baktereid. Seega ei kaasne ohtu põhikarja emistele, sest emikud võivad kaasa
tuua ainult karjas juba levinud baktereid.
4. nädal. Üleminek suguemiste karja. Loomad on talitajatega juba
harjunud ning valmis ilma stressita minema uude lauta. Kontakt kuldiga peaks
toimuma mõni päev enne arvestatavat inda (innaaeg transpordil + 21 päeva).
Emised on siis umbes 220 päeva vanused. Kontakt kuldiga toob kaasa tugeva, hästi
väljenduva ja kasutatava inna. Pärast seemendust peetakse loomi nende
hilisemates poegimisgruppides ning tiinust kontrollitakse koos suguemistega.
Ideaalsel juhul võib kohanemisprotsessi pikendada, nii et loomi seemendatakse
alles kolmandal innaajal. See võimaldab tunduvalt lõõgastavamat
kohanemisperioodi ning vanem uuendemis on uue karjaga kohanemiseks paremini ette
valmistatud. Seemendades kolmandal innaajal (vanus umbes 241 päeva), saame
suuremad esimesed pesakonnad ning tõuseb eluaja jõudlust.
Tiinete emiste lautapaigutamisel tuleks jätkata grupiviisilist pidamist
(vanemad ja uuendemised koos), et tagada uuendemiste edaspidist kohanemist põhikarjaga.
Mingil juhul ei tohi äsja seemendatud loomi eraldada uuesti ainult
uuendemistest koosnevasse gruppi, sest sellega kaasneb oht, et kohanemine põhikarja
bakteritega toimub alles poegimislaudas ning mõjutab seega poegimis- ja
imetamisfaasi.
Tiinuse ajal tuleb poegimisgrupi uuend- ja suguemiseid kohelda võrdselt.
Vaktsineerimisel klostriidide ja kolibakterite vastu ning muude karjas tehtavate
vaktsineerimistega tuleb jälgida uuendemiste baasimmuunsust: neid tuleb esimest
korda kolm kuni neli nädalat enne suguemiseid vaktsineerida. Tiinete emiste
laudas tuleb tagada, et uuendemiste tiinusaegne massi-iive oleks 60…80 kg ja
nad tuleksid heas konditsioonis poegima.
Uuendemiste transportimine
Ristandemiseid tuleb transportida eeskirjadele vastavalt puhaste ja
desinfitseeritud sõidukitega. Tee uude lauta peaks viima üle hügieeniliselt
laitmatu rambi.
Ohtlikud on rambid, mida ei kasutata üksnes uuendemiste ostmisel, vaid ka
tapaloomade või põrsaste laadimiseks, kuna sõidukitest võib sattuda
rampidele ja liikumisteedele infektsioosset materjali, mis hiljem kantakse
ostetud loomade poolt lauta. Seetõttu peaks järgima põhimõtet: mitte kunagi
vedada ühel ja samal päeval üle sama rambi kõigepealt tapaloomi ja hiljem
lauta tõuloomi. Eriti just talvel ei piisa vahepeal tehtavast
desinfitseerimisest, et haigusetekitajaid hävitada.
Rohkem kindlust annavad kaks ruumiliselt eraldatud rampi: üks ostetavate ja
teine müüdavate loomade jaoks.
Uuendemiste vaktsineerimine
Emisekarjades on aktuaalseks teemaks parvoviirusinfektsioon. Selle
haigusetekitaja vastu saab võidelda ainult vaktsineerimisega.
Antibiootikumidest pole kasu.
Ristandemikud peaksid olema müügifarmis juba 1 kord parvoviroosi vastu
vaktsineeritud. Põrsatootja peab vähemalt 2 nädalat pärast looma
karjatulekut, aga hiljemalt 14 päeva enne esimest seemendust läbi viima 2.
vaktsineerimise. Revaktsineerimine tuleb läbi viia hiljem, pärast 1. poegimist
poegimislaudas kuni 14 päeva enne uut seemendust. Nii on emis alates
seemendusest kogu tiinusaja jooksul kaitstud.
Liikumine, sotsiaalsed kontaktid
Pärast imetamisaega peab emisel olema piisavalt liikumisvõimalusi. Seejuures
tuleks eelistada grupiviisilist pidamist, kuna see edendab sotsiaalseid
kontakte. Viimane tagab loomade heaolu: väheneb võimalike stressifaktorite mõju
ja stimuleeritakse suguhormoonide tekki- mist; emis hakkab indlema.
Mitteindlevaid loomi stimuleeritakse indlevate emiste poolt ja otsese
kuldikontakti abil: visuaalselt (nägemine), nasaalselt (lõhnad), akustiliselt
(ruiged) ja taktiilselt (puudutused).
Laudakliima
Miinimumtemperatuur peaks olema ilma allapanuta lautades 18…20 °C ja
allapanuga lautades 2°C vähem. Emised taluvad ka ekstreemseid temperatuure,
nagu näiteks talvel vabapidamisel. Siiski kehtib see vaid lühikese ajaperioodi
kohta, maksimaalselt 3 tundi. Tähtis on see, et emiseid peetaks pärast võõrutamist
2 °C võrra jahedamates ruumides, kusjuures miinimumist madalamal temperatuuril
ei tohi loomi pidada pikema aja jooksul. Külmafaasid või liiga madalad
laudatemperatuurid on stressifaktorid ja neil on inna provotseerimisel pärssiv
efekt. Suvine kõrge laudatemperatuur põhjustab sageli üldisi ainevahetushäireid,
millega kaasnevad viljakushäired. Vanemate lautade puhul peaks õhu juurdevool
toimuma põhja poolt. Katuste niisutamine võib viia lauda temperatuuri
aurustumise tõttu kuni 5 °C madalamaks.
Valgus
Uuringud on näidanud, et valguse intensiivsus ja kestus mõjutavad viljakust.
Sellest lähtuvalt on paarituslaudas nõutav, et kõigi emiste silmade kõrgusel
oleks tagatud minimaalne valgusintensiivsus 100 luksi (veel parem 200…300
luksi) 8 kuni 14 tundi päevas. Seda on võimalik saavutada, kui akna-põranda
suhe on 1:12 kuni 1:20 ja aknad on kagu/edela suunas; muudel juhtudel tuleb
valgust kunstliku valgustusega täiendada.
Mai ja augusti vahelisel perioodil on loomulikku päevavalgust 12 kuni 18 tundi.
See võib avaldada innale negatiivset mõju: metssead reageerivad sellele
hooajalise atsükliga, st neil ei ole viljastavat inda. Et seda probleemi
leevendada, peaksid ettevõtted, kus suvel viljakus langeb, aknaid pimendama ja
alguses tekkivat päevavalguse aega 20 minuti võrra nädalas lühendama.
Septembris on päevavalgust 10 tundi. Sellega luuakse kunstlikult „sügisene
valgus“.
Paaritus-/seemenduslaut
Põrsatootmise tähtsate valdkondade hulka kuulub viljakusealane majandamine.
Maksimaalset viljakust –lühikest poegimisvahemikku, suurt pesakondade ja põrsaste
arvu – on võimalik saavutada vaid siis, kui õnnestub emiseid saada 4 kuni 5
päeva pärast võõrutust indlema ja neid õigel ajal seemendada.
See laut peaks kujutama endast põhimõtteliselt omaette ruumilist üksust.
Ainult väiksemad ettevõtted võivad kulude kokkuhoiu mõttes viia
paarituslauda ja tiinete emiste lauda kokku ühe katuse alla.
Paarituslauda suuruse ja ruumiplaneeringu puhul tuleb arvestada muuhulgas karja
suurust, seemenduste- paarituste rütmi, soovitavat poegimisvahemikku,
probleemsete emiste arvu, emiste laudas viibimise kestust, kuldikohti ning
kunstliku seemenduse ja karjauuenduse osakaalu.
Ümberindlejate ja mitteindlevate emiste jaoks tuleks planeerida ettenägelikult
pigem rohkem kui vähem kohti.
Paarituslaudas viibimise aeg
Ümberpaigutused ühest laudast teise põhjustavad mitmepäevalist stressi, mis
võib põhjustada loodete embrüonaalset surma. Selles suhtes on risk esimeses
tiinusfaasis 12. kuni 28. päevani eriti suur. Seetõttu on soovitav viia ümberpaigutus
läbi kas 3…5 päeva pärast seemendust või alles pärast 28. tiinuspäeva.
Nii on võõrutatud emised paarituslaudas 10…12 päeva või 5 nädalat. Kui
emised viibivad paarituslaudas kauem, on ümberindlevaid emiseid võimalik
kindlamini ära tunda ja kohe ka seemendada. Edaspidi võib esimene
tiinuskontroll toimuda veel paarituslaudas ja ainult kindlalt tiined emised
viiakse üle tiinete emiste lauta.
Kunstlik seemendus
Mida suurem on kunstliku seemenduse osakaal, seda vähem tuleb planeerida
kuldikohti. Inna esilekutsumiseks ja kontrollimiseks võiks siiski pidada paari
proovikulti.
Kohanemislaudale esitatavad põhinõuded
-
Puhastamine ja desinfitseerimine
enne sigade lauta paigutamist.
-
Asukoht eraldi, ülejäänud
laudast eraldi sissepääsuga.
-
Temperatuur: eelsoojendamine kuni
18 °C; allapanuta pidamisel 21 °C.
-
Põrand peab olema hea
kvaliteediga; resti pilud maksimaalselt 17 mm.
-
Looma ja söödakohtade suhe 1:1.
-
Pindala vähemalt 2,0 m2 emise
kohta.
Söötmine
Ratsioonid sõltuvad oluliselt sööda energiasisaldusest ja loomade söötmistingimustest.
Seemendamiseelselt tuleb emiseid tugevasti sööta. 40…50 MJ ME võib
tugevasti tühjaksimetud emistele mõjuda inda stimuleerivalt ning kutsub esile
superovulatsiooni. Seemenduse ajal tuleks tugev söötmine ära jätta, et vältida
loodete embrüonaalset surma.
Alates tiinuse 2. kolmandikust tuleb söödakogust suurendada, et saavutada
optimaalset sünnimassi. Selles faasis peab emis varuma järgmiseks
imetamisperioodiks rasvareserve. Põhimõtteliselt kehtib nõue, et sööt peab
olema eranditult kvaliteetne: häired innakäitumises ja ovulatsioonis on tihti
põhjustatud söödatoksiinidest.
Emiste söötmisel peab arvestama järgmiste asjaoludega.
-
Põrsaste tootmise rentaablust mõjutab
genotüübi kõrval oluliselt emiste söötmine. Ainult vajadusele vastav
toitainetega ja lisasöödaga varustamine hoiab emist õiges konditsioonis.
-
Kahefaasiline söötmine. Tiinus-
ja laktatsiooniperioodil on vaja diferentseeritud söötmist. See võimaldab
väga erinevat, kõrget bioloogilist jõudlust toodan- gutsükli erinevates
faasides. Mitmefaasiline söötmine vähendab fosfori ja lämmastiku
eritamist võrreldes ühefaasilise söötmisega ja aitab seega oluliselt
kaasa keskkonnareostuse vähendamisele.
-
Tiinuse ajal on vajalik
toorkiurikas vähese energiasisaldusega sööt. Energiaga liigvarustamine põhjustab
emiste rasvumist, mis mõjub kahjulikult viljakusele, poegimisprotsessile ja
piimaannile. Toorkiurikas sööt tekitab täiskõhutunde ja tagab laudas
rohkem rahu. Lisanduv toorkiu annus, nagu näiteks õled, kliid või
kuivatatud suhkrupeedilõigud, mõjub väga hästi loomade tervisele ja
heaolutundele.
Tabel. Söödatüübid ristandemistele
Näitajad |
Tiinetele emistele |
Imetatavatele emistele |
Energia MJ ME |
11,4…11,8 |
13,0 |
Lüsiini iga MJ ME kohta, g |
0,61 |
0,69 |
Sisaldusained, %: |
toorproteiin |
15,0 |
17,0 |
toorkiud |
7,5 |
5,0 |
toorrasv |
6,0 |
|
toortuhk |
7,5 |
7,5 |
tärklis |
28,0 |
34,0 |
lüsiin |
0,70 |
0,90 |
metioniin/tsüstiin |
0,47 |
0,60 |
kaltsium |
0,65 |
0,75 |
fosfor |
0,50 |
0,60 |
omastatav fosfor |
0,22 |
0,32 |
naatrium |
0,20 |
0,25 |
A-vitamiin, RÜ |
8000 |
12000 |
D3-vitamiin, RÜ |
800 |
1200 |
Biotiin, µg |
100 |
120 |
Koliin, mg |
300 |
300 |
-
Stressi vältimiseks on vaja
ettevaatlik üleminek laktatsioonisöödale. Ühelt söödalt teisele ülemineku
võib ajastada tiinete emiste poegimislauta paigutamisega. Seejuures peaks vältima
söödakomponentide vahetamist. Söödatüübid peaksid olema omavahel kooskõlas.
Seetõttu oleks kasulik, kui mõlemad söödatüübid oleksid pärit ühelt
ja samalt tootjalt ning baseeruksid heal söötmisplaanil. Kui söödatüübid
ei ole omavahel kooskõlas, peaks üleminek algama juba 85. tiinuspäevast
alates.
-
Poegimist ettevalmistav sööt
viimasel tiinusnädalal. Ratsiooni tuleb järk-järgult vähendada. On
soovitav anda lisasööta nisukliide või kuivatatud suhkrupeedilõikude näol,
mis on dieetiliselt eriti kasulikud söödad. Poegimispäeval anda sööta väga
vähe.
-
Laktatsiooniperioodil anda
energia- ja toitaineterikast sööta, mida süüakse meelsasti ja
omastatakse piisavalt suurtes kogustes. Selles faasis on loomadel kõrgeim füsioloogiline
jõudlus. Vajalik on emise sööda süstemaatiline suurendamine: söödakogust
tuleb pidevalt suurendada, kuni umbes 7 päeva pärast saavutatakse lõplik
päevaratsioon. Söödavajadus sõltub imikpõrsaste arvust ja emise
konditsioonist; kogused on alates 5 kg päevas kuni ad libitum söötmiseni.
Nooremiseid võib hakata põhimõtteliselt söötma ad libitum alates 2. nädalast.
Tingimata tuleb tähelepanu pöörata piisavale sööda omastamisele ja nõutavale
söödakvaliteedile.
-
Võõrutusest seemenduseni on
soovitav tugev söötmine. Vabu emiseid söödetakse nagu lõpptiineid
emiseid. Tugeva söötmise perioodil hakatakse ühe peaaegu ilma söödata päeva
järel andma lühiajaliselt kuni seemenduseni energia- ja toitaineterikast sööta,
näiteks laktatsiooniaegset sööta, koguses 3…3,5 kg päevas.
-
Emised peavad saama pidevalt värsket
ja puhast joogivett. Joogiautomaatidel poegimislaudas peaks olema vee väljavool
vähemalt 2 l/min. Väga hästi soodustab emise kiiret kosumist ja piima
tekkimist see, kui vahetult pärast emise poegimist lisatakse künasse
suures koguses värsket joogivett.

Joonis. Uuendemiste karjatoomise skeem |