db-Planer – seakasvataja abimees

Maret Rätsep
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus

Konkurentsitingimustes peab iga talunik mõtlema üha enam efektiivsemale tootmisele. See nõuab head majandamist ja oma valdkonna probleemidega võimalikult hästi kursis olemist. Informatsioon oma karja kasutamise kohta on seetõttu hindamatu. Eestis kiiresti arenev infotehnoloogia võimaldab ka põllumajanduses tagada informatsiooni kiiret liikumist ja aitab farmeritel vajalike töödega paremini hakkama saada.
Seakasvatajatel on nüüd juba kolmandat aastat võimalik kasutada täielikku emiste andmebaasi oma koduarvutis. Saksamaalt Lüneburgi Hübriidsigade Aretusühistult (Züchtungszentrale Deutsches Hybridschwein GmbH) PHARE projekti “Seatootmise parandamine Eestis” raames ostetud ja eesti keelde tõlgitud emiste kasutamise programm db-Planer on nüüdseks jõudnud pea igasse suuremasse seafarmi. Farmerid, kes kasutavad seda programmi täies mahus, on saavutanud juba ka mõningast edu emiste efektiivsemal kasutamisel.
Milles siis peitub db-Planeri põhiline eelis? Eelkõige vajaliku informatsiooni kiires salvestamises ja kättesaadavuses.
Programm töötab DOS-operatsioonisüsteemis ning farmer võib kasutada ka vanema põlvkonna arvutit alates PC 386. Lisaks on vaja printerit.
Andmete sisestamine, tööplaanid ja trükised
Rutiinne sisestustöö algab iga põhikarja emise ja kuldi põlvnemisandmete sisestamisest. Seejärel on farmeril võimalik igal nädalal trükkida enda jaoks välja farmi töid toetavaid ja sündmustele viitavaid nädala tööplaane seemenduste, poegimiste, võõrutuste jm. kohta. Seega ütleb programm farmerile igal nädalal ette, millised emised oleks vaja seemendada, kes hakkavad poegima ja milliste emiste puhul on kätte jõudnud võõrutusaeg. Sellise tööplaani järgi on lihtne ka andmeid sisestada, kuna tööplaan koosneb vaid paaril leheküljel olevatest selgestiloetavatest ja süstematiseeritud tabelitest. Enam ei ole vaja lapata paksu kausta emiste kohta käiva teabe otsimiseks. Seega väheneb oht sisestada käekirjast tulenevaid ebaõigeid andmeid.
Iga emise kohta on võimalik välja trükkida emisekaarte, mis on väga erineva kujundusega, näiteks suure emisenumbri ning suure ja selgesti loetava poegimiskuupäevaga. Kui selline emisekaart ripub laudas emisesulu kohal, on farmeril laudas ringkäiku tehes alati ülevaade sellest, millal tuleks sellele emisele rohkem tähelepanu pöörata.
Eriti populaarsed on eesti farmerite seas db-Planeri töö- ja tegevusplaanid ümberindlemise kontrollimise kohta. Nende intensiivse kasutamise korral on märgatavalt vähenenud tiinestumata emiste pidamisest tingitud ebaproduktiivsete päevade arv. See aga tähendab farmerile sööda ja muude jooksvate kulutuste kokkuhoidu.
Kui varem pidi farmer ise välja arvutama prognoositava poegimis- ja ümberindlemise kuupäeva, siis nüüd teeb seda tema eest db-Planer. Nimelt on võimalik välja trükkida tegevusplaane ümberindluskontrolli, tiinuskontrolli läbiviimise ja poegimiste kohta mitmeks kuuks ette. Seega hoiab db-Planer kokku farmeri väärtuslikku aega.
Tagasiside, statistika ja ülevaated
Lisaks tööde planeerimisele annab db-Planer farmerile võimaluse kontrollida igal ajahetkel oma emiste tootlikkust.
Esmast tagasisidet saab farmer iga emise kohta arvestatud toodangu- ja karjaindeksi näol. Toodanguindeks väljendab keskmist võõrutatud põrsaste arvu aastaemise kohta, see arvestatakse iga emise kohta pärast teist võõrutatud pesakonda. Karjaindeks omakorda väljendab kõikide emiste toodanguindeksite keskmist väärtust, seega on farmeril võimalus võrrelda iga emise toodanguindeksit karja keskmise näitajaga ning saada ülevaade, kas antud emis on tootmisnäitajate poolest üle või alla karja keskmise. Neid näite saab seega kasutada esmase kriteeriumina praakimisotsuste tegemisel.
Farmer võib välja arvestada ka toodangustatistika mingi teatud perioodi kohta. Toodangustatistika näitab üksikasjalikult emiste keskmisi toodangunäitajaid – tulemuslike paarituste ja kunstliku seemenduse osakaalu, sündinud ja võõrutatud põrsaste arvu pesakonna ja aastaemise kohta, karja suurust perioodi algul ja lõpul, karja tulekuid ja karjast väljaminekuid jne. Samuti saab farmer lisastatistika näol ülevaate imikpõrsaste hukkude, emiste väljaminekupõhjuste, anomaaliate ning ratsionaalselt ja ebaratsionaalselt kasutatud aja kohta jne. Seega saab farmer igal ajahetkel kätte talle nii vajalikku informatsiooni selle kohta, millised probleemid on tema karjas, kas emiseid on kasutatud efektiivselt.
Toodangustatistika alusel on võimalik vastu võtta otsuseid töökorralduse muutmiseks, saada informatsiooni investeerimisvajaduste, pidamis- ja söötmistingimuste ning isegi võimalike haiguste kohta. Iga asjatult kulutatud päeva saab farmer ümber arvutada rahasse, mida ta investeerib jooksev- ja püsikuludele. Seega on tal alati ülevaade sellest, kui palju ta mingi probleemi tõttu raha on kaotanud.
Karjaanalüüs ja kultide kasutamise efektiivsus, hinnang seemendustehnikutele
Aeg-ajalt on farmeril vaja otsustada, milliseid emiseid karja jätta, milliseid praakida. Kui praakimiskriteeriumid on selged, on võimalik db-Planeri karjaanalüüsi abil välja otsida kõik ebaefektiivsed emised vastavalt farmeri enda püstitatud kriteeriumidele: emis on näiteks liiga vana, tal on esinenud liiga sageli ümberindlusi või on pesakonnad väikesed. Samas on võimalik välja otsida ka parimad emised koos nende viljakusnäitajatega, võtta neilt järglasi karja täienduseks, võtta vaatluse alla süstemaatilised ümberindlejad, varased ja hilised indlejad. Kõiki nimetatud näitajaid saab välja võtta ka ühe konkreetse emisegrupi kohta – näiteks võrrelda erinevat tõugu puhtatõulisi ja ristandemiseid omavahel.
Farmeril on seega ülevaade iga emise tootmisnäitajate kohta ning otsuseid praakimise ja ka järglaste karjavõtmise kohta on lihtne langetada.
Tootmistase ei sõltu aga üksnes emisest. Oluline on saada informatsiooni ka kultide kohta, olgu nad siis omas karjas või kunstliku seemenduse jaamades. Kuldihinnangu abil on võimalik saada ülevaadet iga kuldiga tehtud seemenduse tulemuslikkuse kohta, võrrelda kulte omavahel ning oma karja kulti kunstliku seemenduse jaama kultidega. Samuti saab farmer informatsiooni kultide poolt pärandatavate anomaaliate esinemissageduse kohta, mis on omakorda aluseks praakimisotsustele.
Seemenduse õnnestumisel mängib olulist rolli ka inimfaktor. Kui seemendaja ei ole tasemel, on viljakast kuldist ja emisest vähe kasu. db-Planeri abil on võimalik kontrollida ka seemendajate tööde tulemuslikkust. See võib aga ühtlasi olla aluseks preemiate või palkade maksmisel töötajatele.
Testi- ja aretusandmed, testitulemuste hindamine ja noorkarja valik
Aretusfarmide jaoks on db-Planeris eraldi nn. aretusmoodul, milles saab sisestada kõikide emikute ja kuldikute testiandmed (pekipaksus, seljalihase läbimõõt, kehamass ja välimikuhinded). Testiandmete alusel saab kohe pärast andmesisestust arvestada esialgse hinnangu iga testitud looma aretuskõlblikkuse kohta ning anda noorkarja valikuks vajalik aretusväärtus karjasisese selektsiooniindeksi näol. Seega saab aretuskonsulent kohe pärast testimist informatsiooni testitud loomade väärtuste kohta ning oskab farmerile soovitada, milliseid loomi valida karja täienduseks, milliseid müüa tõuloomadena või milliseid praakida.
Kohe pärast karjatesti andmete sisestamist saadetakse need Tartusse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse (PRIK) andmetöötlusosakonda, kus pärast andmete laadimist ja kontrollimist arvestatakse igale testitud loomale BLUP-meetodil üleriigiliselt võrreldav aretusväärtus, mis on noorkarja valiku põhiliseks aluseks. Seega on võimalik võtta vaatluse alla kogu populatsioon tervikuna ning selgitada välja parimate emiste ja kultide asukoht. BLUP-aretusväärtus on aluseks parimate kultide valikule kunstliku seemenduse jaamadesse, mis omakorda võimaldab parandada kogu populatsiooni geneetilist väärtust.
Andmete õigsuse kontroll, andmete varundamine ja andmevahetus PRIK-iga
db-Planeris on sisemine kontrollmehhanism, mis kontrollib andmete õigsust loogilisuse printsiibil. See tähendab, et iga üksiku näitaja kohta on kindlaks määratud loogilised raamid, mida ei saa ületada. Vastasel korral annab programm hoiatuse või veateate. Nii ei saa näiteks emist seemendada enne karjatuleku kuupäeva, samuti on kõik emised oma testitavate järglastega seotud. Kui programm ei leia testitava järglase ema numbrit oma andmebaasist, siis selle järglase testiandmeid sisestada ei saa. Seega on tagatud andmete õigsus juba sisestamisel, so. kohas, kus andmed tekivad, ning hinnanguid saab pidada tõesteks.
Et tegemist on arvutiprogrammiga, on vaja tagada andmete säilimine igal ajal. Selleks on võimalik teha oma andmetest pidevalt varukoopiaid ning salvestada need diskettidele või kõvakettale. Süsteem on lihtne ja kasutajasõbralik ning tagab riist- või tarkvara probleemide puhul andmebaasi säilimise.
Kogu andmevahetus PRIKiga toimubki diskettide ja failide abil posti või Interneti vahendusel. On rõõm tõdeda, et paljud eesti farmerid on hakanud aktiivselt kasutama internetiteenust, mis muudab infovahetuse farmerite, PRIKi, kunstliku seemenduse jaamade ja Eesti Tõusigade Aretusühistu vahel kiireks ja efektiivseks. See aitab omakorda kaasa parima tõumaterjali väljaselgitamisele ja kasutamisele.
Lõpetuseks võib öelda, et db-Planeri abil on korrastatud ja rikastatud sigade üle-eestilist andmebaasi, mille alusel on loodud PRIKi juurde emiste register ning mille alusel on võimalik saada täielik ülevaade tõusigade aretusväärtuste ja aretus- ning tootmiskarjade probleemistiku kohta. db-Planeri andmeid kasutatakse ka juba teist aastat PRIKi jõudluskontrolli aastaraamatu koostamisel, seega on igal farmeril võimalus võrrelda oma karja tootlikkust ja loomi Eesti keskmiste näitajatega.
db-Planerit on võimalik osta ning täiendavat informatsiooni saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskusest aadressil
Kreutzwaldi 1 Tartu 50094
27 421 123, 25 206 245 Külli Kersten