| |
Baasaretusfarmide noorkultide rümpade kvaliteet
pm-knd Aarne Põldvere
Eesti Tõusigade Aretusühistu
Seakasvatajate eduka aretustöö tulemusena on searümpade tailihasisaldus
Eestis viimastel aastatel suurenenud. 1994. aastal, mil võeti Eesti
lihatööstustes kasutusele tailihamõõtur Ultra FOM 100 ja alustati tapasigade
klassifitseerimist SEUROP-süsteemis, oli searümpade keskmine tailihasisaldus
51%. Praeguseks on see näitaja tõus- nud 6...7%. 2000. a läbiviidud analüüsi
põhjal oli Viru Lihaühistu liikmete farmidest pärit lihatööstustesse viidud 18
200 nuumiku rümpade keskmine tailihasisaldus 56,5%.
Üheks searümpade kvaliteedi parandamise abinõuks on importtõumaterjali
kasutamine. Viimastel aastatel on Eesti Tõusigade Aretusühistu importinud sigade
tõumaterjali Norrast, Soomest, Rootsist ja Austriast, kusjuures suunaks on olnud
tuua välisriikidest head tõu- materjali, eelistatult kuldispermat. See on
tervishoiuriske arvestades kasulikum, kui importida elusaid kulte. Aretusühistu
suunab imporditud tõumaterjali puhasaretusfarmidesse (nn baasaretusfarmid).
Puhtatõulisi sigu tuuakse ja puhasaretusega tegeleb 6 baasaretusfarmi. Landrassi
tõugu sigade puhasaretusega tegeldakse Kehtna Mõisa OÜs, AS Kaubi Ettevõtetes,
OÜ Estonias ja Kaiu LTs, jorkširi tõugu sigade aretusega tegeleb Saimre Talu ja
OÜ Pihlaka Farm. OÜ Pihlaka Farmis on ka ainuke mükoplasmoosivaba puhtatõuliste pjeträäni tõugu
sigade populatsioon.
Baasaretusfarmid müüvad aretusühistu aretusspetsialisti loal tõukulte Tartu
Seemendusjaama ja teistele aretus- ja ristandaretusfarmidele. Seemendusjaama
suunatav kult peab olema kõrge aretusväärtusega ja on tähtis, et ta oma häid
omadusi järglastele edasi pärandaks. Kirjanduse andmeil on kuldi osa seakarja
geneetilisel parandamisel 80...85%. Paljud ettevõtted on järjekindla valiku ja
kunstliku seemenduse abil tailihasisaldust searümbas suurendanud. Kasutades
Tartu Seemendusjaama väärtuslike kultide spermat, on farmeril võimalik lühikese
aja jooksul saavutada aretusedu ka oma farmis. Et sperma import on farmerile
kallis, saab farmer tuua importkultide häid omadusi oma karja eelkõige
tipparetusfarmides kasvatatud ja seemendusjaama valitud järglaste sperma
kasutamisel.
2002. a alguses käivitus Eesti Tõusigade Aretusühistus kvaliteetse sealiha
tootmise programmi “Marmorliha” raames uus searümpade hindamise süsteem.
Eeltoodust lähtudes hinnatakse baasaretusfarmidest praagitud testitud tõutuumiku
emiste üleskasvatatud noorkulte lihatööstuses. Sellega saadakse
lihajõudlusnäitajad seemendus- jaama kultide ja farmidesse müüdud kultide
vendade kohta.
Sead tapetakse ASis Valga Lihatööstus, rümbad poolitatakse läbisaagimisega piki
selgroolülisid. Tapasoojad rümbad kaalutakse tapatsehhis vähemalt 45 minuti
jooksul sea veretustamise alustamisest arvates vahetult enne jahutuskambrisse
saatmist 0,1 kilogrammise täpsusega ja määratakse rümba tailihasisaldus
taimõõturiga Ultra FOM 100. Rümbad jaotatakse tailihasisalduse alusel
SEUROP-süsteemi järgi. Sigade lihajõudlusnäitajad hinnatakse 24 (+/-4) tundi
pärast sea tapmist. Lihakvaliteedi näitajana määratakse pH väärtus portatiivse
pH-meetriga 24 (+/-4) tundi pärast sea tapmist jahutuskambris rippuva jahtunud
rümba paremalt poolküljelt 13...14. roide vahekohalt selja pikimast lihasest (m.
longissimus dorsi). Tuginedes lihaskoe pH väärtusele on PSE-liha (hele, pehme,
vesine) pH <5,59, normaalse liha pH 5,60...6,29 ja DFD-liha (tume, tihe, kuiv)
pH > 6,30 (Talonen, 1977). Kogutud andmed saadetakse jõudluskontrolli keskuse
andmebaasi, kus edaspidi on võimalik neid lülitada kultide lihasuse
aretusväärtuse hindamisse.
2002. aastal hinnati aretusspetsialist-lihatehnoloogi poolt Valga lihatööstuses
550 noorkuldi rümba lihajõudlusnäitajaid, (127 landrassi, 369 jorkširi, 41
pjeträäni tõugu ja 13 ristandkuldi järglast). Kokku hinnati 60 noorkuldi
järglasi (15 landrassi, 36 jorkširi, pjeträäni tõust 7 ja 2 ristandkulti).
Hindamisel olid järgmised ristandkombinatsioonid: kult (pjeträän × hämpšir) ×
hämpširi emis ja pjeträäni kult × hämpširi emis. Eeltoodu võimaldab anda
esialgse hinnangu baasaretusfarmide ja Tartu Seemendusjaama kultide järglaste
rümba kvaliteedile.
Landrassi tõugu kuldid pärinesid Kehtna Mõisa OÜst, jorkširi tõugu kuldid Saimre
Talust ja OÜst Pihlaka Farm, pjeträäni tõugu kuldid OÜst Pihlaka Farm.
Tabelist 1 nähtub, et kõik hinnatud noorkuldid on heade lihajõudlusnäitajatega.
Eeltoodule on kindlasti positiivset mõju avaldanud Soomest, Norrast ja Austriast
imporditud sperma.
Tabel 1. Baasaretusfarmidest pärit noorkultide rümpade kvaliteedinäitajad
tõuti
Näitaja |
Tõug |
landrass |
jorkšir |
pjeträän |
ristandid |
keskmine |
Kontrollitud noorkultide arv |
15 |
36 |
7 |
2 |
60 |
Nende järglaste arv |
127 |
369 |
41 |
13 |
550 |
Rümbamass, kg |
73,5 |
72,7 |
68,1 |
73,1 |
72,6 |
Rümbapikkus, cm |
101,4 |
98,9 |
91,3 |
95,7 |
98,9 |
Seljapekki6.-7. roidel, mm |
17,9 |
19,4 |
22,8 |
19,3 |
19,3 |
Keskmineselja pekk, mm |
18,4 |
19,1 |
22,4 |
20,4 |
19,2 |
Lihassilmapindala, cm2 |
45,6 |
46,1 |
49,4 |
50,3 |
46,3 |
Lihasuse indeks |
0,41 |
0,31 |
0,3 |
0,36 |
0,34 |
Lihaskoe (pH väärtus) |
5,75 |
5,75 |
5,80 |
5,70 |
5,75 |
Tailiha osatähtsus rümbas, % |
58,3 |
58,2 |
59,3 |
58,3 |
58,3 |
Rümpade jagunemine klassidesse
SEUROP-klassifikatsiooni järgi, % * |
S |
30 |
23 |
37 |
7,5 |
25 |
E |
57 |
71 |
63 |
85 |
68 |
U |
13 |
6 |
- |
7,5 |
7 |
*) S – lihaskude >60%, E – 55...60%, U – 50...55%, R – 45...50%, O –
40...45%, P –<40%.
Raskemad olid landrassi tõugu noorkultide rümbad (73,5 kg), kergemad aga
pjeträäni tõugu (68,1 kg) kultidel. Soovitult pikad olid landrassi ja jorkširi
tõugu kultide rümbad (vastavalt 101,4 ja 98,9 cm). Ristandsead ja pjeträäni
tõugu kuldid olid lühemad (vastavalt 95,7 ja 91,3 cm).
Seljapekk oli valgetel tõugudel (landrass, jorkširi) ja ristandkultidel õhuke
(kõikumine 17,9...20,4 mm), pjeträäni tõugu kultidel natuke paksem (22,8 mm).
Seevastu oli pjeträäni tõugu kultide järglased väga hea lihasusega (lihassilma
pindala 49,4 cm2, tailiha osatähtsus rümbas 59,3%). Ka landrassi ja jorkširi
tõugu kuldid pärandavad järglastele häid lihaomadusi: suur lihassilm (vastavalt
45,6 ja 46,1 cm2) ja taised rümbad (58,3%). Lihasuse indeks, s.o seljapeki ja
-lihase lõikepindala suhe oli parem pjeträäni ja jorkširi tõugu kultide rümpadel
(vastavalt 0,3 ja 0,31).
Kõik hinnatud kultide rümbad olid soovitult õhukese küljepekiga ja suure
seljalihase läbimõõduga. Noorkultide rümbad kuuluvad SEUROP-klassifikatsiooni
alusel S-, E- ja U-klassi. S-klassi rümpi oli kõige rohkem pjeträäni tõugu
kultide järglastel – 37%. Landrassi ja jorkširi tõul on vastavad näitajad 30 ja
23%. E-klassi kuulub hinnatud kultide rümpadest enamus: jorkširi tõul 71%,
landrassi tõul 57%, pjeträäni tõul 63% ja ristandkultidest 85%.
Kõikide tõugude keskmisena pärandavad Tartu Seemendusjaamast ja
baasaretusfarmidest pärinevad kuldid järglastele soovitult õhukese seljapeki
(19,3 mm), suure lihassilma (46,3 cm2) ja suure tailihasisalduse rümbas (58,3%).
SEUROP- klassifikatsiooni järgi kuulub 550-st hinnatud noorkuldi rümbast
S-klassi 25%, E-klassi 68% ja U-klassi 7%.
Enamik kultide järglasi on soovitult õhukese seljapeki ja suure lihassilma
pindalaga. Kõige suurem lihassilm (70,3 cm2) oli OÜst Pihlaka Farm pärineval
vanempaari Ego 5074 x emis 212 järglasel. Landrassi tõust on suurema
lihassilmaga (58,2 cm2) vanempaar Motor 756 x 1158 ja jorkširi tõust (66,1 cm2)
vanempaari Hudson 2958 x Rinkka 3093 järglaste rümbad.
Paremini pärandavad järglastele lihaskude landrassi tõust kult Ofir 965 (tailiha
rümbas 62,4%), Orden 916 (60,0%), Uniiti 648 (59,5%), Fram 4398 (58,8%),
jorkširi tõust Jallis 3348 ( 59,9%), Riksu 3300 (59,0%), Jallis 231 (59,6%),
Hudson 2862 (58,7%) ja pjeträäni tõust Umag 1512 (60,3%), Valor 598 (60,0%) ning
Caesar 2345 (58,9%).
Hindamistulemustest lähtuvalt parandavad kõik kuldid rümpade lihasust.
Kirjanduse andmetel (Glodek, 1985) ja artikli autori varasemate uurimuste
tulemusel kaasneb searümpade kvaliteedi paranemisega (lihassilma pindala,
tailiha osatähtsus suurenemine rümbas) liha kvaliteedi halvenemine, kuna
nimetatud näitajad korreleeruvad negatiivselt (r = -0,4).
Tabel 2. Baasaretusfarmide noorkultide järglaste rümpade
kvaliteedinäitajad
Kuldi nimi |
nr |
Tõug* |
n |
Rümba pikkus |
Seljapekk, mm |
pH näit |
Tailiha % |
Rümpade jaotus, % |
Lihassilm, cm2 |
Lihasuse indeks |
6. roie |
keskm |
S |
E |
U |
Jommi |
2864 |
Y |
66 |
97,7 |
18,5 |
18,6 |
5,8 |
58,6 |
24 |
70 |
6 |
45,5 |
0,31 |
Rino |
392 |
Y |
48 |
99,1 |
20,4 |
19,4 |
5,8 |
58,2 |
21 |
79 |
- |
48,3 |
0,30 |
Curry |
2651 |
Y |
47 |
97,7 |
18,0 |
18,9 |
5,67 |
58,1 |
21 |
68 |
11 |
45,5 |
0,31 |
Hudson |
2958 |
Y |
31 |
97,6 |
21,4 |
19,4 |
5,75 |
58,5 |
23 |
74 |
3 |
48,4 |
0,33 |
Fram |
4398 |
L |
28 |
99,8 |
14,4 |
16,0 |
5,7 |
58,8 |
29 |
68 |
3 |
43,4 |
0,43 |
Jommi |
757 |
Y |
28 |
99,4 |
17,1 |
17,4 |
5,7 |
57,8 |
14 |
75 |
11 |
46,2 |
0,27 |
Asse |
7398 |
L |
23 |
102,2 |
16,1 |
17,5 |
5,65 |
58,6 |
26 |
70 |
4 |
45,1 |
0,47 |
Motor |
756 |
L |
17 |
102,4 |
20,8 |
20,4 |
5,7 |
56,7 |
24 |
38 |
38 |
46,6 |
0,36 |
Riksu |
3300 |
Y |
13 |
100,5 |
22,2 |
21,2 |
5,74 |
59,0 |
31 |
61 |
8 |
46,9 |
0,37 |
Valor |
598 |
P |
11 |
90,7 |
22,1 |
20,6 |
5,87 |
60,0 |
36 |
64 |
- |
49,7 |
0,29 |
Caesar |
2345 |
P |
11 |
90,9 |
22,7 |
21,5 |
5,69 |
58,9 |
45 |
55 |
- |
46,3 |
0,30 |
Hudson |
2862 |
Y |
11 |
96,9 |
20,4 |
19,6 |
5,7 |
58,7 |
36 |
54 |
10 |
45,0 |
0,34 |
Palaani |
1147 |
L |
10 |
103,3 |
18,8 |
19,2 |
5,75 |
57,8 |
30 |
50 |
20 |
46,6 |
0,41 |
Notar |
880 |
L |
9 |
98,3 |
22,6 |
21,5 |
5,7 |
56,0 |
- |
78 |
22 |
43,7 |
0,39 |
Orden |
916 |
L |
9 |
101,0 |
16,8 |
18,4 |
5,7 |
60,2 |
50 |
50 |
- |
46,8 |
0,36 |
Jallis |
3348 |
Y |
9 |
101,2 |
21,1 |
25,6 |
5,8 |
59,9 |
56 |
44 |
- |
47,9 |
0,31 |
Solid |
3277 |
Y |
8 |
99,6 |
24,8 |
22,6 |
5,67 |
56,2 |
- |
87 |
13 |
45,4 |
0,37 |
Pontos |
7134 |
Y |
8 |
97,9 |
17,5 |
17,5 |
5,75 |
56,6 |
- |
100 |
- |
47,2 |
0,26 |
Julius |
2343 |
P |
7 |
91,3 |
23,1 |
21,8 |
5,68 |
57,8 |
- |
100 |
- |
49,9 |
0,29 |
Umag |
1512 |
P |
5 |
91,4 |
24,2 |
22,5 |
5,97 |
60,3 |
100 |
- |
- |
48,8 |
0,32 |
*) Y - jorkširi tõug, L - landrassi tõug, P - pjeträäni tõug
n – järglaste arv
Noorkultide liha kvaliteedi kontrolliks määrati kõikidel rümpadel selja pikima
lihase pH väärtus. Selgus, et enamuse kultide lihaskoe pH väärtus oli normaalne
(vahemikus 5,6... 6,3). Ainult väga väikesel osal (2%) rümpadest oli lihaskoe pH
väärtus madal (<5,6). Neil esines hele, pehme ja vesine PSE-liha. DFD-liha
uuritud rümpadel ei esinenud.
Kokkuvõttes võib öelda, et hinnatud landrassi ja jorkširi tõugu kultide sperma
kasutamine emiste seemendamisel annab soovitud õhukese pekiga, hea lihassilmaga
ja suure rümba tailiha osatähtsusega järglasi. Pjeträäni tõul on eripärased peki
ladestumise piirkonnad, kuna rohkem pekki ladestub rümba seljaossa, vähem
külgedele. Pjeträäni tõugu kultide järglaste rümbad on väga hea lihasusega (suur
lihassilm, suur tailihaprotsent rümbas, väike lihasuseindeks). Hinnatud
noorkultide rümbad olid hea lihakvaliteediga. Pjeträäni tõugu kuldid on eriti
suure rümba tagaosaga (suured singid). Nende kultide spermat on soovitatav
kasutada valgete tõugude ristamiseks suure tailihasisaldusega ristandpõrsaste
saamiseks. Ristandkulte on samuti sobilik kasutada valgete tõugude ristamiseks
hea kvaliteediga, õrna, mahlase, suure lihaskoe- sisese rasvasisaldusega lihaga
nuumikute tootmiseks.
Ristandaretusprogrammis “Marmorliha” on lähiaastateks (2003...2008) püstitatud
eesmärgid eesti seatõugude lihasuse ja liha kvaliteedi parandamiseks. Selle
alusel nähakse ette valgetest tõugudest sugusigade rümpade tailiha osakaalu
suurendamist – kultidel 63 ja emistel 62%-ni, lihassilma pindala suureneks 48
cm2-ni. Programm näeb ette pjeträäni tõugu sugusigadel suurendada rümba
tailihasisaldust – kultidel 65 ja emistel 64%-ni. Lihassilma pindalad peaksid
suurenema vastavalt 55,0 ja 52,0 cm2-ni.
Et ka väikestes lihatööstustes oleks võimalik analoogselt loomade
suurtöötlejatel kasutuselolevate Ultra FOM 100-ga searümba lihaskoesisaldust
määrata, neid SEUROP kaubaklasside süsteemis klassifitseerida ja selle alusel
sigade tootjale tasuda, tuleks valida mõni alternatiivmeetod. Artikli autor
pakub selleks Austrias ja Saksamaal väljatöötatud ja seal kasutatavat
ZP-meetodit (kahe punkti meetod), mida on küllaltki odav ja lihtne kasutada.
ZP-meetodist on artikli autor kirjutanud täpsemalt ajakirjas “Tõuloomakasvatus”,
2002, nr 3, lk 20...22.
Noorkultide rümpade hindamise raames võrreldi taimõõturiga Ultra FOM 100 ja
ZP-meetodiga leitud searümpade lihaskoesisaldust.
Tabelist 3 nähtub, et taimõõturiga Ultra FOM 100 leitud rümpade
tailihasisaldused on keskmiselt 1,0% väiksemad võrreldes ZP-meetodil leituga
(vastavalt 58,5 ja 59,5%). ZP-meetodit võib kasutada searümba tailihaprotsendi
määramisel, arvestades seda, et tulemus on mõnevõrra suurem Ultra FOM 100
näidust.
Tabel 3. Erinevate rümba tailihasisalduse määramise meetodite võrdlus (n=227)
Näitajad |
Rümba mass, kg |
Tailihasisaldus rümbas %-des
|
Ultra FOM 100 |
ZP-meetod |
Keskmine |
73,1 |
58,5 |
59,5 |
s* |
6,1 |
2,79 |
2,22 |
v** |
8,3 |
4,8 |
3,7 |
*) – standardhälve; **) – variatsioonikoefitsient;
Viimasel ajal on esile kerkinud poleemika elussigade ja rümpade
tailihamõõturite (vastavalt Piglog 105 ja Ultra FOM 100) näitude objektiivsuse
suhtes. Kuna mõlemat aparaati kasutatakse ka tõuaretuslikel eesmärkidel ja
rümpade tailihasisaldusest sõltub suuremates lihatööstustes sealiha
kokkuostuhind, võrreldakse käesolevas artiklis aparaatide näitusid.
Selleks määras aretusühistu aretusspetsialist Aino Aringo baasaretusfarmides
farmitestil noorkultide tailihaprotsendi elussigade tailihamõõturiga Piglog 105.
Edasi saadeti aretusest praagitud kuldid AS Valga Lihatööstusesse, kus pärast
tapmist määrati nende rümpade tailihasisaldus taimõõturiga Ultra FOM 100.
Tabelist 4 selgub, et Piglog 105-ga mõõdetud tailihaprotsent on Ultra FOM 100-ga
mõõdetud tailihaprotsendist keskväärtuselt 1,5% võrra suurem, mis on normaalne
elussigade ja rümpade võrdlemisel.
Tabel 4. Elussea ja rümba tailihasisalduse määramise meetodite võrdlus
(n=134)
Näitajad |
Elusmass testil, kg |
Rümba mass, kg |
Tailihasisaldu rümbas %-des |
Ultra FOM |
100 Piglog 105 |
Keskm. |
102,3 |
73,0 |
59,7 |
61,2 |
s |
9,14 |
7,45 |
2,31 |
1,83 |
v |
8,9 |
10,2 |
3,9 |
3,0 |
Analoogse katsetulemuse (erinevus 1,3%) on saanud oma uurimuses ka A. Timmi ja
R. Mölder (1995). Piglog 105 mõõtmistulemuste variatsioon on väiksem (v= 3,7%)
kui Ultra FOM 100 mõõtmistulemustel (v= 4,8%). Andmed on varieeruvad, mis on ka
bioloogilise materjali puhul põhjendatud.
|