Kodumaised ratsioonsöödad võõrukitele ja kesikutele

pm-dr. Leo Nigul
EPMÜ LKI seakasvatusosakond

Arenenud loomakasvatusega maades on selle sajandi viimasel poolel ulatuslikult kasutatud antimikroobseid toimeaineid (söödaantibiootikumid, sünteetilised toimeained), mis pärsivad patogeensete mikroobide vohamist kasvavatel loomadel ja lindudel. Selle tulemusena väheneb haigestumine ja suureneb nende jõudlus oluliselt, eriti põrsastel võõrdejärgsel perioodil. Viimasel ajal püütakse vähendada toimeainete kontsentratsiooni söötades, leida neile asendajaid või loobuda nende kasutamisest üldse. Seda põhjendatakse patogeensete bakterite resistentsete tüvede tekkega ja toimeainete kulmuleerumisega lihasse, mis võib komplitseerida inimeste ravimist.

Põrsaste söötmisel on püütud probleemi lahendada orgaaniliste hapete lisamisega nende söödasse, mille tõttu suureneb maosisalduse happesus ja väheneb patogeensete mikroobide teke. Kesikute ja isegi nuumikute kasvu stimuleerimiseks on kasutusele võetud ka taimse päritoluga antimikroobsed toimeained, mis väidetavalt lihasse ei ladestu. Tavaliselt on nende antimikrobiaalne toime nõrgem kui antibiootilistel või sünteetilistel toimeainetel. Seetõttu imporditakse Eestisse endiselt täiendsööti, mis sisaldavad antibiootilisi või sünteetilisi toimeaineid. Et vähendada patogeensete mikroobide resistentsete tüvede teket ühe toimeaine suhtes, lisatakse erinevaid toimeaineid ja suurendatakse nende kontsentratsiooni sigade erineva vanuserühmade söödas.

Täiesti uueks suunaks võõrukite ja kesikute söötmisel on ratsioonsöötade valmistamine ilma toimeaineteta. Selliseid ratsioonsööti toodab AS Pomes Feeds Pärnus pm-knd Rein Porki poolt koostatud retseptuuri järgi ja seda anti võrdluskatsete läbiviimiseks.

Katse eesmärgiks oli võrrelda Provimi täiendsöödast (TS) ja oma odrajahust Kehtnas koostatud ning ASi Pomes Feeds Pärnus toodetud ratsioonsöötade toitainesisalduse vastavust Eesti söötmisnormidega ja nende söötade mõju noorsigade kasvujõudlusele. Katse viidi läbi Kehtna Mõisa OÜ keskuse tõufarmis eesti peekoni tõugu sigadega. Mõlemasse rühma oli analoogide põhimõttel valitud 16 võõrukit, keskmine elusmass 42 päeva vanuselt oli 12 kg. Rühmi söödeti Groba sööturitest kuivsöödaga, mis künas segunes veega pudruks. Sööta said sead vabalt, ka võõrutusjärgsetel päevadel. Üleminek ühelt ratsioonilt teisele toimus sujuvalt.

Kehtnas valmistatud võõrukite ratsioonsöödas oli 20% Provimi TS 1047 ja 80% odrajahu. TS koosnes taimsetest ja loomsetest proteiinsöötadest, rasvast, sünteetilistest aminohapetest ning vitamiinide ja mineraalainete segust. Toimeaineks oli BAYO-N-OX. Kesikute TS 2019 lisati ratsioonsöödasse 12,5%. Toimeainena sisaldas täiendsööt tsinkbatsitratsiini.

AS Pomes Feeds tootis kolme katsesööta oma jõusöödatööstuses, millest startersööta 1 söödeti katse algusest kuni 20 kg kehamassini, startesööta 2 kuni 30 kg ja kesikusööta kuni katse lõpuni.

Provimi TSst ja odrajahust, samuti Pomes Feedsi katsesöötadest tehti Kehtna laboris zootehniline täisanalüüs ja lüsiini määrati Loomakasvatusinstituudi kesklaboris. Retseptuuri- ja analüüsiandmete vahel puudus oluline erinevus.

Kehtnas koostatud Provimi täiendsööt ja oma odrajahust ratsioonsöötade põhiline toitainetesisaldus ei erinenud oluliselt Eesti söötmisnormidest (tabel). Rasvaslahustuvatest vitamiinidest ületas A-vitamiini kontsentratsioon Eesti söötmisnorme 3,5…6 kordselt, D-vitamiin kaheksakordselt ja E-vitamiin võõrukite ratsioonsöödas kahekordselt. A- ja D-vitamiini suhe Eestis söötmisnormides on 10 : 1, kuid Provimi TSst ja odrajahust koostatud ratsioonsöötades 7,5…5 : 1.

*Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega. Tartu, 1995, lk.186.

Võrreldes Eesti söötmisnormidega sisaldasid firmas Pomes Feeds toodetud ratsioonsöödad rohkem energiat, proteiini ja lüsiini, A-vitamiini oli kaks korda enam ja D-vitamiini umbes kuus korda rohkem. Nimetatud vitamiinide suhe on 4 : 1, mis samuti oluliselt erineb Eesti normidest. Et vitamiinpreemiksit imporditi, määras selles koostis ka vitamiinide vahekorra ratsioonsöötades ega sõltunud retseptide koostajate tõekspidamistest.

Toitainete forsseeritud kontsentratsioon startersöödas 1 ei pääsenud võõrutusjärgsel perioodil mõjule ühegi kasvujõudlust iseloomustava näitaja puhul, kuigi tervisehäireid ka selles rühmas ei esinenud. Startersööda 2 söötmise ajal tasakaalustus võõrukite kasvujõudlus Kehtna rühmaga, kuid katse lõpuperioodil kesikusööta saades ületas nende kasvujõudlus oluliselt Kehtna rühma näitajad. Kogu katseperioodi võrreldes sõid, kasvasid ja kulutasid sööta juurdekasvuks mõlemad rühmad praktiliselt võrdselt. Nende kasvujõudlus oli hea ja vastas Eesti sigade bioloogilisele jõudlusvõimele.

Kui kalkuleerida söödakulu olulisemate toitefaktorite, energia, proteiini ja lüsiini järgi eraldi, suureneb nende tarve juurdekasvule proportsionaalselt nende kontsentratsiooniga Pomes Feedsi ratsioonsöötades. Söödakulu kallinemist oleks võimalik vältida juhul, kui kodumaine ratsioonsööt on odavam imporditud täiendsöödaga toodetud ratsioonsöödast.

Kehtna rühma ratsioonsöödas, mis valmistati oma odrast ja Provimi TS, oli A-vitamiini kontsentratsioon võõrukite ratsioonsöödas kuus korda, D-vitamiinil kaheksa ja E-vitamiinil ligi kaks korda kõrgem kui näevad ette Eesti söötmisnormid. Sama tendents esineb ka välismaa teiste söödatootmisfirmade toodangus. Selle põhjendust kontrolliti Kehtnas 1996. a. toimunud katses võõrukite ja kesikutega (elusmass 12,3…40 kg), kus katserühma ratsioonsööda A-vitamiini kogust suurendati Eesti söötmisnormidega võrreldes neljakordselt. Selle tulemusena kasvasid katserühma sead 4,2% kiiremini, kulutasid sööta juurdekasvule 3,4% vähem ja söödakulu oli 2,8% odavam (L. Nigul, 1997). See katse ei tõesta teiste vitamiinide suurendamise nõuet, kuid viitab siiski söötmisnormide täiustamise vajadusele. Seda tehakse kõikides maades, et viia normid vastavuse sigade suurenenud jõudlusvõimega. Kehtnas rühmas kasvasid võõrukid 9% võrra kiiremini ja kulutasid sööta 4% vähem kui Pomes Feeds söödaga. Tõenäoliselt on selle põhjuseks tõhusa toimeaine puudumine Pomes Feeds ratsioonsöödas, sest võõrutusjärgsel perioodil on toimeainete kasutamine eriti vajalik. Seda põhimõtet tuleks silmas pidada eriti neis seafarmides, kus tingimused sigade kasvatamiseks on tagasihoidlikud.

• Pomes Feeds firma poolt toodetud ratsioonsöödad tagasid võõrukitele ja kesikutele hea kasvujõudluse, võrdselt Provimi täiendsöötadest ja oma odrajahust segatud ratsioonsöötadega.

• Toimeainete kontsentratsiooni põhjendatud erinevusi ratsioonsöötades tuleks ära kasutada Eesti söötmisnormide täiustamisel.
• Toimeaineid tuleb lisada ratsioonsöötadesse siis, kui need aitavad vältida kasvavate sigade tervisehäireid ja jõudluse vähenemist.