EESTI PEEKONI TÕUGU SIGADE KASUTAMINE LÄTIS

Z. Berzina, A. Vege, M. Jansone
Läti Põllumajandusülikool

Eesti peekoni tõugu kulte on Läti tootmisfarmides kasutatud ristamiseks juba kakskümmend aastat. Alguses ostsid loomakasvatusega tegelevad majandid Eesti tõumajanditest kulte. Praegu kasvatab puhtatõulisi eesti peekoni sigu Rukshi majand Liepaja rajoonis, kus on 290 emist ja 17 kulti. Läti tõufarmides on sigade üldarvust puhtatõulisi eesti peekoneid kokku 15,2%.

Seda tõugu hinnatakse põrsaste hea säilivuse ja võõrutamisel suhteliselt suure kehamassi pärast. Kontrollnuumal on nuumikud saavutanud ööpäevaseks massi-iibeks 741 g. Teiste tõugudega võrreldes on eesti peekoni rümp pikem. Keskmine rümba pikkus on 102,7 cm. Viimastel aastatel kasutatakse eesti peekoni nii kahe kui ka kolme tõuga ristamisel.

Meie uurimustes, mis viidi läbi Läti Põllumajandusülikooli katsemajandis Vecauce, selgus, et võrdselt kõrge sündivus (12,7 põrsast pesakonnas) on nii puhtatõulisel läti valgetel emistel kui ka nende ristanditel, kelle isaks olid eesti peekonitõugu kuldid. Võõrutamise ajaks oli kõige kõrgem põrsaste säilivus (97%) puhtatõulistel eesti peekoni emistel. tunduvalt vähem oli säilinud põrsaid läti suurel valgel tõul või peekoniga ristandemistel.

Viis uuritavat emiste gruppi järjestati taastootmisindeksi järgi, mille arvutamise aluseks oli 4 näitajat: pesakonna suurus, põrsaste säilivus võõrutamiseni, pesakonnamass ja põrsa keskmine võõrutusmass. Selgus, et esimestel kohtadel on puhtatõuline eesti peekon ja läti valge tõug. Madalama taastootmisindeksiga olid suur valge tõug ja selle tõu ristandid. Kui põrsa kehamass: 1 kg keskmine hind on 1,7 latti, siis pärast võõrutamist ühe läti valge tõu pesakonna realiseerimisest saadav tulu on 311,10 latti. Eesti peekonil on pesakonna tulu 22,10 latti suurem, kolmel ülejäänud grupil 6,80…15,30 latti vähem (tabel 1).

Tabel 1. Puhtatõuliste ja ristandemiste reproduktiivomadused

Tõug	Emiste arv	Pesakonnasuurus	Põrsaste säilivus ja kehamass võõrutamisel					Taastootmisindeks	Kasum, ± latti
Tõug	Emiste arv	Pesakonnasuurus	arv	%	pesakonna mass, kg	keskmine põrsa mass, kg		Taastootmisindeks	Kasum, ± latti
LV	106	12,7±0,15	10,3±0,12	81	183±3,8	17,8	0,53
EL	290	11,2^***±0,09	10,9^***±0,07	97	196^**±1,2	18,0	0,55		+22,10
SV	47	12,0±0,37	9,9±0,23	83	179±6,2	18,1	0,40		-6,80
LVxEL	11	12,7±0,54	10,7±0,57	84	179±7,8	16,7	0,40		-6,80
SVxEL	23	11,5^*±0,43	9,9±0,38	86	174±7,9	17,5	0,13		-15,30

LV – läti valge; EL – eesti peekon; SV – suur valge

Võrreldes esimese grupiga

^{*P<0,05; ^**P<0,01; ^***P<0,001
Läti Põllumajandusülikooli aretuskateedri bakalaureus K.
Rudevit (1996) uuris Läti kõige suuremas seakasvatuskompleksis Mikelanõ
Jekabilsi rajoonis nuumaomadusi puhtatõulistel eesti peekonitel ♀ ja
kolme tõu ristanditel: (läti valge ♀ x belgia landrass ♂) x eesti
peekon ♂. Uuriti kasvukiirust ja söödakulu 90 kg kehamassi
saavutamiseks. Nuumamisperioodil oli ööpäevane massi-iive ristanditel 13%
suurem kui puhtatõulistel eesti peekonitel ja söödakulu 1 kg massi-iibe kohta
oli 0,44 söötühiku võrra vähem. Järelikult sealiha tootmiseks on
majanduslikult kasulikum nuumata mitte puhtatõulisi eesti peekoneid, vaid
kolmetõulisi ristandeid tingimusel, et ristamisel kasutatakse viimasena eesti
peekoni tõugu kulti.
Viimastel aastatel kasutab Vecauce majand nuumapõrsaste
saamiseks Saksamaalt sisse toodud pieträäri tõugu kultide spermat. Ristamisel
esineb heteroos rümbas liha osakaalu suurenemisena. Eelduste kohaselt olid
parimad nuumamistulemused kolmetõulistel ristanditel: (läti valge x pieträän)
x eesti peekon.
Uurisime ristandite ja puhtatõuliste läti valget tõugu
sigade liha keemilist koostist ja aminohapete sisaldust. ristandite rümpades
oli tailiha osakaal 56,7%, mis on 2,8% võrra rohkem kui puhtatõuliste läti
valge sea rümpades. Rümba tagumise kolmandiku osa mass moodustas 35,8%
kogumassist ja lihassilma pindala oli 45,6 cm², mis oli 15 cm²suurem kui puhtatõulistel sigadel.
Läti valge tõu ja ristandite pikimast seljalihasest võetud
lihaproovi keemilise koostise ja aminohapete sisalduse analüüs näitas, et üldproteiini
ja mineraalainetesisaldus (%-des) ei olnud oluliselt erinev (tabel 2), aga
kuivainesisaldus oli ristanditel 1,1% võrra kõrgem kui puhtatõulistel
sigadel. Samuti oli ristandite lihaproovides 17 põhiaminohappe sisaldus 2,3% võrra
kõrgem kui puhtatõuliste sigade lihaproovides.

Tabel 2. Sealiha keemiline koostis}

Tõug	Kuivaine, %	Üldproteiin, %	Mineraalained, %	Aminohappeid mg/100 g
LV	26,7	17,2	1,2	16930
(LVxP)xEL	27,8	17,5	1,3	17298

Üldiselt on Läti tingimustes, võrreldes kohalike tõugudega, paremad eesti peekoni tõugu sigadel põrsaste säilivus (97%) ja kahe kuu vanuselt võõrutatud pesakonna mass (196 kg). Need omadused kompenseerivad pesakonna väiksema suuruse.

Eesti peekoni kultide kasutamine läti valget tõugu emiste ristamiseks ei vähendanud viimaste pesakonna suurust (saadi 12,7 põrsast ühes pesakonnas). Vähem edukas oli ristamine suurt valget tõugu emistega. Eesti peekoni tõugu kultide kasutamine kolmanda tõuna ristandite saamisel parandab järglaste nuumamistulemusi võrreldes puhtatõuliste eesti peekonite kasutamisega.