Aasta seakasvatajad 2005

Riho Kaselo
Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees

Juba teist aastat selgitati aasta parim seakasvataja ja loodame, et see muutub traditsiooniks, sest tähelepanu seakasvatusele on jäänud Euroopas rohkem toetatavate loomakasvatusharude varju. Meenutagem siin ühte Raplamaa seakasvatajat, kes PRIA dokumente täites leidis juhise, kus oli öeldud, et kui teil veiseid, lambaid, kitsi ja hobuseid ei ole, siis täitke lahter – loomi pole.
Aasta seakasvataja 2004 tiitel omistati Hinnu seafarmi juhtidele Ulve ja Kalmer Märtsonile Harjumaalt. Otsustavaks said investeeringud kaasaegsesse tootmisse.
2005. aastal jäid sõelale lähtuvalt tehtud investeeringutest, karja seisundist, ettevõtte elujõulisusest ja mõjust ümbruskonnale ning ühiskondlikust aktiivsusest Jampo Seakasvatuse OÜ Tartumaalt ja AS Valjala Söödatehase Gruppi kuuluvad farmid.
Karjas olevate emiste keskmine aretusväärtus 2005. a novembri seisuga oli järgmine:

 Kohapeal käis farme hindamas komisjon, kuhu kuulusid: Olev Saveli – ETLL, Matti Piirsalu ja Tiia Reede – põllumajandusministeerium, Riho Kaselo – ETSAÜ. Kaasas käisid ka ajakirjanikud Sirje Pärismaa ja Merike Pitk. Artiklid selle kohta ilmusid 1. ja 8. detsembri Maalehes.
Jampo Seakasvatuse OÜ sügavallapanuga vabapidamislaut, oma tapamaja ja äsjavalminud, 1,9 miljonit krooni maksnud sõnnikuhoidla olid nendeks põhjusteks, miks Viru Lihaühistu poolt esitatud osaühing eesotsas kogenud seaaretaja-kasvataja Eeva Kõomäega valiti 2005. aastal aasta seakasvatajaks väiksemate ja keskmise suurusega farmidest. Traditsiooniline maal ja Maalehe raamat anti üle Eesti Tõusigade Aretusühistu jõulupeol 15. detsembril.
AS Valjala Söödatehase Gruppi kuulub enamik Saaremaa seakasvatajaid. Ainuüksi bioloogiliste jäätmete tehase, mille ühest otsast läheb sisse sealäga ning teisest väljub kompostmuld ja puhas vesi, lisaks gaas soojus- või elektrienergiaks, maksumus on 55 miljonit krooni. Lisaks ehitati möödunud aastal 12 miljonit krooni maksma läinud uus nuumsigala. Aastas realiseeritakse üle 32 000 nuumsea.
Aretuses kasutatakse kvaliteetse tailiha saamiseks eesti maatõu ja suurte valgete ristandemised, keda seemendatakse hämpširi ja pjeträäni tõugu kultide spermaga. Valjala SK OÜ-s kasutatakse 60% kunstlikku seemendust. Sperma toimetab kohale Eesti Tõusigade Aretusühistu oma seemendusjaamast.
Et mastaabid ei olnud võrreldavad, siis anti välja ka 2005. aasta seakasvataja tiitel suurtootjate osas Valjala Söödatehase Grupi farmidele, mille juhatajaks on Toomas Puppart. Seda jääb tähistama betoonist seakuju vastavatud uue Sakla nuumsigala ees.
Eesti seakasvatajad on ühtne rahvas ning jätkab ka häid ühisürituste traditsioone. Eesti Tõusigade Aretusühistu korraline üldkoosolek toimub 27. märtsil Märjal. Eesti seakasvatajate suvepäevad korraldatakse 30. juunil ja 1. juulil Muhu saarel Koguvas ning välisreis Islandile 21.–26. juulil.