Seakasvatus Euroopa Liidus

dr. Rudolf Schmidt
Euroopa Seakasvatuse Ühenduse tegevdirektor

Turu eksperdid ennustavad, et 1999. aastal kasvab Euroopas sealihatoodang 1%. Sealiha pakkumine USAs arvatakse 1999. aastal kasvavat aga 2,6%. Kui sama tendents peaks jätkuma, avaldab see kahtlemata negatiivset mõju Euroopa turule, eriti aga kokkuostu hindadele. Teiselt poolt on tapale suunatud emiste arv suurenenud ning viimase 4…6 kuu jooksul poeginud emiste ja nooremiste arv vähenenud. Seega võiks arvata, et 1999. aasta kolmandas kvartalis hakkab olukord paranema. Igal juhul lubavad seda ekspertide poolt tehtud prognoosid.

Viimase 3 aasta kogemuste põhjal võib järeldada, et tuleb väga hoolikalt jälgida, mis seakasvatuses toimub. Muidu ootab ees järgmine kriis, milleks ei pruugita valmis olla. See tähendab, et ei pea teadma mitte ainult üht-teist olukorrast Euroopas, vaid peab saama üldise pildi peamise konkurendi, USA seakasvatuse olukorrast. Nagu Euroopa seakasvatajaid on ka USA farmereid tabanud suur hinnalangus. Turuhinnad USAs olid 1997. aasta viimastel kuudel allpool tasuvuspunkti. 1998. aastal oli olukord veelgi hullem. 1998. aasta madalseisu ajal said USA seakasvatajad 55 dollarit 100 kg tapamassi eest ja 1999. aastaks ennustatakse USAs hinnatõusu 90 dollarini 100 kg tapakaalu eest.

Ükski seakasvataja ega ärimees ei saa kaua tegelda valdkonnaga, mis toodab pikema aja jooksul ainult kahjumit. Isegi USA seakasvatajad ei saa sellega hakkama. Võib-olla suudavad nad Euroopaga konkureerides kauem vastu pidada. Millised on siis USA seakasvatajate eelised? Keskmised tootmisnäitajad (päevane massi-iive, põrsaste arv emise kohta) ei ole USA-s nii head, kui on tähtsamates Euroopa seakasvatuse riikides.

Üheks USA seakasvatuse eeliseks on nende tootmise struktuur. Alljärgnevast tabelist on näha, et ainult 0,2% tootjate käes on 36,8% suurune turuosa. 33,1 miljonit siga tuleb vähem kui 50 farmist. Need farmid toovad turule enam kui 50 000 siga aastas.

Tabel 1. Seakasvatusfarmide suurus

Farmide suurus (aastas turustatud sigade arv

Turustatud sigade arv (mln.)

Tootjaid (%)

Toodetud sigu (%)

1000 või vähem

4,8

61,5

5,4

1001…2000

10,9

19,1

12,1

2001…3000

8,7

8,2

9,7

3001…5000

8,9

5,6

9,9

5001…10 000

8,9

3,2

9,9

10 001…50 000

14,5

2,2

16,2

50 001 või enam

33,1

0,2

36,8

KOKKU

89,8

100

100

Allikas: 1998. aasta seakasvatuse uurimus (University of Missouri, NPPC, Pork 98, PIC, DeKalb Swine, Land O'lakes & Iowa State University), esialgsed tulemused.

Võrreldes Euroopas valitseva olukorraga on siin suured erinevused. Ka Euroopas on suuri farme, eriti Suurbritannias ja Ida-Saksamaal, kuid need on veel kaugel USA juhtivate seafarmide (seakombinaatide) suurusest.

Tabel 2. Seakasvatuse struktuur Euroopa riikides 1996. a.

Belgia

Taani

Saksamaa

Holland

Suurbritannia

Austria

Sead (tuhandetes)

7108

11079

24145

14253

7603

3663

Sigu tootja kohta

524

528

103

655

524

33

Emiseid tootja kohta

84

84

33

150

84

15

Nuumsigu tootja kohta

300

176

51

251

323

15

Seafarme enam kui 100 emisega (%)

67

80

42

89

85

5

Seafarme enam kui 1000 nuumseaga (%)

26

16

14

20

50

2

USAs on viimase 30 aasta jooksul seafarmid pidevalt kasvanud. Ajavahemikul 1969…1992 võib USA sealiha tootmise struktuuris täheldada tohutuid muutusi. Vähem kui 1000 siga aastas müüvate farmide arv langes tervelt 73% võrra. Samal ajal nende farmide arv, kust müüdi üle 1000 sea aastas, kasvas 320% võrra.

Tabel 3. Seafarmide suurus

Aasta

Sigu müüvate farmide arv
 

turustatud
 

< 1000 sea

1000 ja enam siga

1969

567 600

6 600

1978

454 700

15 800

1982

293 400

21 700

1987

215 000

24 000

1992

164 400

27 750

1969…92 muutuse %

-73%

+320%

Allikas: USA põllumajandusloendus

Kui vaadata erineva suurusega tootmisfarmidele kuuluvate turuosade muutumist, võib mõista, mis on juhtunud viimase kümne aasta jooksul. Oma turuosa suurendasid ajavahemikul 1988…1997 ainult väga suured farmid, kes toovad aastas turule 10 000 või enam siga. Väiksemad seafarmid, kus viiakse turule aastas alla 10 000 looma, kaotavad pidevalt turuosa.

Tabel 4. Turuosa muutus vastavalt tootja suurusele

Turustatud sigade arv

Turuosa %
 

1988

1991

1994

1997

1000 või vähem

32

23

17

5

1001…2000

19

20

17

12

2001…3000

11

13

12

10

3001…5000

10

12

12

10

5001…10 000

9

10

12

10

10 001…50 000

12

13

13

16

50 001 ja enam

7

9

17

37

Allikas: 1998. a. sealiha tootmise struktuuri uuring (University of Missouri, NPPC, Pork 98, PIC, DeKalb Swine, Land O'lakes & Iowa State University), esialgsed tulemused.

Tööstuslik areng seakasvatuses tõstis USA 1997. aastal maailma 15 juhtiva sealiha tootva riigi seas teisele kohale. Esimesel kohal on Hiina ja kolmandal Saksamaa.

USA seakasvatuse kogutoodang moodustab peaaegu poole kogu Euroopa sealihatoodangust, ja seda suurte ja üha kasvavate ettevõtete juures. Peamiste tootmisfarmide suuruse tõttu on USA seakasvatajatel lihtsam müüa oma toodangut välismaal. Ainult 10 aastaga (1987…1997) on USA sealihaeksport suurenenud 45 000 tonnilt 324 507 tonnile, sellel on suur mõju maailmaturule. Kuna USA asub Jaapanile ja Kagu-Aasia piirkonnale lähemal, kasutasid tootjad võimalust ja eksportisid oma sealiha just nendesse riikidesse. USA ekspordib sealiha ka Kanadasse, Mehhikosse ja Venemaale.

Tabel 5. 15 suurimat sealihatootjat 1997. a.

Riik

Sealiha (tuh.t)

Sigade arv (tuh.) loenduse ajal

Sigade arv (tuh.)

Hiina

42 500

457 130

560 000

USA

7 835

56 141

91 961

Saksamaa

3 570

24 283

38 500

Hispaania

2 320

18 631

28 980

Prantsusmaa

2 186

14 968

25 470

Taani

1 625

11 081

21 120

Poola

1 600

17 697

21 400

Brasiilia

1 540

31 369

20 865

Venemaa

1 500

19 500

29 149

Itaalia

1 417

8 100

12 000

Holland

1 366

14 253

15 200

Jaapan

1 273

9 809

16 960

Kanada

1 255

12 301

15 300

Belgia-Luksemburg

1 036

7 108

11 258

Taivan

1 012

10 698

11 701

Euroopa Liit

16 175

115 700

187 589

Maailm

80 874

792 303

1 032 715

Allikas: USDA Välismaise Põllumajanduse Teenistus (USDA Foreign Agricultural Service)

USA seakasvatajad suutsid mõne aastaga tungida kõigile tähtsamatele sealiha imporditurgudele. Praeguseks katab USA märkimisväärse osa nende riikide impordist. 1997. aastal moodustas USA ekspordi turuosa Jaapanis üle 25% kogu Jaapanisse imporditavast sealihast. Euroopas vähendas see ekspordiriikide (näiteks Taani) turuosa. Need riigid peavad nüüd hakkama otsima teid, kuidas turule tagasi tulla, otsima endale uusi turgusid või siis turustama oma toodangut ainult Euroopas.

Tabel 6. 10 suurimat USA sealiha eksporditurgu 1997. a.

Riik

Sealiha kogus (tonni)

Maksumus (tuh. dollarit)

Jaapan

162 576

680 577

Kanada

41 804

105 906

Mehhiko

29 877

67 722

Venemaa

29 368

53 224

Hong Kong

19 276

33 671

Korea

9 417

25 859

Itaalia

3 803

11 436

Hiina

2 747

3 834

Filipiinid

1 983

6 758

Suurbritannia

1 496

6 217

KOKKU

302 347

995 204

KOKKU kõik turud

324 507

1 045 710

Allikas: USDA Välismaise Põllumajanduse Teenistus (USDA Foreign Agricultural Service)

Seega polegi imestada, et USA on juhtivate sealihaeksportijate seas esikohal.

Tabel 7. 10 juhtivat sealihaeksportijat 1997. a.

Riik

Sealiha (t)

Ameerika Ühendriigid

474 000

Taani

470 000

Kanada

410 000

Poola

200 000

Hiina

150 000

Prantsusmaa

140 000

Ungari

85 000

Korea

70 000

Taivan

69 000

Brasiilia

57 000

* V.a. Euroopa Liidu sisene kauplemine
Allikas: USDA Välismaise Põllumajanduse Teenistus (USDA Foreign Agricultural Service)

Neid arve vaadates saab väga selgeks, et ei pea olema mitte ainult hea tootja, vaid peab välja töötama ka oma toodangu müümise kontseptsiooni. USA on maailmaturul EL peamiseks konkurendiks. USA tootjate eelisteks on nende farmide suurus ja kogu ettevõtlusvaldkonna struktuur. On kindel, et Euroopa farmid peavad tulevikus suurenema. See tähendab, et osa seakasvatajaid peab turult lahkuma, sest turg on kindla suurusega. Üksikettevõtjal tuleb otsustada, kas ta soovib selles valdkonnas jätkata või mitte. Ta peab vaatama oma investeeringutelt saadavaid tulusid ja üldisi raamtingimusi (regioon, inimesed, perekond, maailmaturg jne.).

Seakasvatajad, kes soovivad edasi tegutseda, peavad ise endale sobiva strateegia leidma. Seetõttu on äärmiselt oluline olla professionaalne seakasvataja ja jõuda väga heade tootmistulemusteni. Tulevikku silmas pidades on veel tähtsam olla professionaal oma toodangu turustamisel. See polegi nii oluline, et toote reaalset liikumisteed isiklikult jälgitaks. Nõutakse kontseptsioone nii madalama kui ka kõrgema tootmistasandi partneritega suhtlemiseks. Kui müüa põrsad või nuumsead, siis ei ole see mitte lõpp, vaid rahateenimise protsessi algus.

Just seda arutati Euroopa Seakasvatajate Ühenduse rahvusvahelisel konverentsil Viinis 26…28. 05. 1999.

 

Refereerinud Riho Kaselo