Eesti Tõusigade Aretusühistus

Riho Kaselo
Aretusühistu direktor

Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu üldkoos- olekul 12. detsembril 1997 otsustati muuta tõuaretusühingu nimetus Eesti Tõusigade Aretusühistuks, mis regist- reeriti Äriregistris 5. märtsil 1998. Eesmärgiks oli lühendada nimetus ja jätkata eraldi juriidilise isikuna. Kunstliku seemenduse abil tegeldakse juba kolme seatõu aretusega, aretusprogramm näeb ette peatselt neljanda tõu kasutuselevõttu. Organisatsioon jääb avatuks kõigile muutustele, mis soodustavad igapäevast tööd.
Kunstliku seemenduse alal on palju uuendusi. Alates kevadest kasutatakse tuubidesse pakitud spermadoose. Need on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ning vastavad igati hügieeninõuetele. Samuti on kindlam kasutada uut kinnisulatatud tuubi vesivannil. Raskusi võib olla üleminekul tuubilt erinevat tüüpi kateetritele. Kuid kõik seemenduseks vajalikud materjalid on olemas ning seemendusjaamast on võimalik saada ka sellekohast konsultatsiooni ja seemendustarbeid. Alates sügisest pakume spermalahjendite tegemiseks vajalikke komponente ja tehnikat ka teistele seemendusjaamadele.
Sperma ettetellimine toimub tööpäeviti kella 8.00–16.00. Seemendusteenuseid ja spermat samaks päevaks on soovitav ette tellida kell 8.00–10.00. Spermadoosi hinnaks on aretusväärtusest sõltuvalt 60…100 krooni, millele lisandub käibemaks. Aretusühistu liikmele kehtib 10%-line hinnasoodustus.
Suurt valget tõugu kulte saab osta Saimre, Sillaotsa või Jaagumäe talust, Triigi SKÜst, ASst Kõpsta ja Aravete POÜst. Hämpširi tõugu kulte võib saada Röstla Sigala OÜst ja Saimre talust. Soome maatõugu sigade parimad järglased on Estonia OÜs ja Adavere Agro ASs. Täpsemat informatsiooni tuleb küsida konsulendi käest.
Jõudluskontrolli puhul tuleb rõhutada, et paljudel seakasvatajate koosolekutel on tutvustatud saksa arvutiprogrammi db-planer, mis on vajalik eelkõige seetõttu, et hakatakse kasutama personaalarvuteid. See võimal- dab ära jätta palju käsitsitööd, eriti kui arvuti paikneb farmis. Eelnevalt tuleb sead märgistada, kus tähtis on ema- ja põrsanumbri tätoveerimine. Tätoveeringutange saab osta Jõudluskontrolli keskusest, plastiknumbreid, tange ja markereid aretusühistu konsulentidelt.
Peab jätkama noorsigade testimist Piglog 105 abil, sest aastatel 1995…1997 on suurenenud tailihasisaldus lihakehas keskmiselt 1% aastas. Eriti märgatavalt on suurenenud tõukarja kandidaat- ja nuumafarmide sigade tailihasisaldus, aretus- ja tõukarjasigadel oli tailihasisaldus suurenenud juba varem. 1997. aastal hinnati ühistu konsulentide poolt 12 417 noorsiga ja tehti selle alusel valikut. Keskmine tailihasisaldus oli aretuskarjade sigadel 57,6% (6026 siga) ja tõukarjade sigadel 57,2% (1830 siga). Karja täienduseks valitud noorsigade hindamist tuleb jätkata, sest kodumaise sealiha keskmine tailihasisaldus on väiksem võrreldes imporditud lihaga.
Kultide hindamisel on jõutud tasemele, kus vaatamata sellele, et järgnev põlvkond on eelnevast parem ja põlv- konnad vahelduvad kiiresti, peab lisama omajõudlusandmetele ka kuldi järglaste andmed. Selleks tuleb hakata sõlmima lepinguid järglaste kontrollnuumale viimiseks ja kultide viljastamisvõime andmete saamiseks.
Jätkub, küll väikeste muudatustega, iga-aastane farmide hindamine, mille käigus selguvad aretus-, tõu- ja kandidaatkarjad. Farmide hindamise ajakava on konsulentidel.
Informatsioon olulisematest üritustest
2. ja 3. juunil toimus Äksis kursus sigade seemendajatele. Huvi oli suur, seetõttu on plaanis sügisel õppusi korrata.
10. juulil 1998 kell 12 algab Võrtsjärve ääres Vaibla rannas kõigile Eesti seakasvatajatele suvepäev.
21. kuni 29. juulini toimub seakasvatajate õppeekskursioon Norra Kuningriiki.
Koostamisel on sigade aretusühistute interneti kodulehekülg.
Teavet nende ettevõtmiste kohta saab Eesti Tõusigade Aretusühistust.

Vajalikud kontaktnumbrid
Eesti Tõusigade Aretusühistu 27–421 919
Riho, Kaselo, direktor 250–98 594
Seemendusjaam 27–460 335
Raivo Laanemaa, Tarmu Vilu 251–35 927
Heili Maila, konsulent 25–234 726
kodus 279–900 26
Tiia Reinberg, konsulent 238–528 56
Valli Piir, konsulent 243–337 13
kodus 243–450 20

Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaama kuldid

L – maatõug, landrass; Y – suur valge, jorkš ir; H – hämpš ir; x_1– seljapeki paksus viimase roide kohalt; x_{2 –} selja pikilihase läbimõõt; x_{3 –} seljapeki paksus viimasest roidest 10 cm eespool; y – tailiha sisaldus lihakehas ( %)