Sealiha kvaliteet sõltub sigade söötmisest

Monika Vaidla, pm-knd Kalju Eilart
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam
Jaan Ranniit
Farm Plant Eesti AS

Seakasvatajate eduka aretustöö tõttu on sealiha tailihasisaldus viimastel aastatel tunduvalt suurenenud. Kui 1994. aastal võeti lihakombinaatides kasutusele tailihamõõtur Ultra-FOM 100 ja alustati tapasigade klassifitseerimist SEUROP-süsteemis, oli lihakehade keskmine tailihasisaldus 51%. Praeguseks on see tõusnud 5…6% võrra. Meil on üksikuid farme, kus kasvatatakse soome (landrass, jorkir) ja austria (pjeträän) puhtatõulisi sigu. Palju enam on aga ettevõtteid, kus järjekindla valiku ja kunstliku seemenduse abil on tailihasisaldust lihakehas suurendatud.
Lihakehade kvaliteedi tõusu ei taga ainult importtõumaterjali kasutamine. Enamik meie seakasvatajatest mõistab, kuivõrd tähtis on loomasõbralik hooldus ja otstarbekas söötmine, et saavutada imporditud sigade geneetiliste omaduste avaldumine. Söötmisnormid ei ole jäävad suurused. Näiteks Taanis on vaja sööta kasvikutele (40…75 kg) söödasegu, mille 1 kg sisaldab 190…170 g toorproteiini, sh lüsiini 10 g ja söödasegu energiasisaldus on 13 MJ. Selline söötmistase garanteerib rümpade suure tailihasisalduse – keskmiselt 60%. Eestis on prof A. Lemberi poolt pakutud samade toitefaktorite kontsentratsioonimäärad vastavalt 170 g, 9 g ja 13 MJ.
Eestis aretatud seal on teised normid ja veidi erinev lihakeha kvaliteet. Selleks et viia vastavusse sööda, nuuma ja lihakeha parameetrid, on Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaamas 1999…2000. aastal läbi viidud mitmeid söötmiskatseid. Koostöös Farm Plant Eesti AS Taebla Jõusöödatööstusega on katsejaam kontrollinud erinevate söödasegude mõju nuumsigade nuuma- ja lihaomadustele. Sigu peeti üksiksulgudes ja neid hooldas katsetehnik. Söötmine toimus kaks korda päevas, kusjuures künasse lastud veele puistati söödasegu. Kõik söödad valmistas Farm Plant Eesti AS Taebla Jõusöödatööstus. Katseloomad pärinesid EKSEKO ja AS Rey seafarmidest. Sead tapeti Valga või Rakvere lihatööstuses, kus lihakehad hinnati ultraheliaparaadiga Ultra-FOM 100 ja klassifitseeriti SEUROP-süsteemis.
Standardsöödad
Katses kontrolliti tootmises olevaid kesikute ja nuumikute söödasegusid. Maksimaalne päevane kuivsöödakogus oli 3,2 kg. 1 kg kesikusööta sisaldas 12,6 MJ metaboliseeruvat energiat ja 16,5% toorproteiini, 1 kg nuumikusööta sisaldas 12,5 MJ metaboliseeruvat energiat ja 15,5% toorproteiini.
Nuumsead tapeti ja lihakehad hinnati Valga lihakombinaadis. Lihakehade keskmised parameetrid: tapasaagis 72,1%, tailihasisaldus 56,1%, lihassilma pindala 39,1 cm2. Ühe sea üleskasvatamiseks kulus 116,1 kg kesikusööta ja 132,1 kg nuumikusööta. Kasvuperiood 23 kg kuni 104 kg elusmassini oli 104 päeva.
Nuumikusööt ja teraviljasegu
Katse eesmärgiks oli hinnata sigade jõudlust piiratud söötmise korral, et päeva maksimaalne kuivsöödakogus ei ületaks terve kasvuperioodi vältel 2,8 kg. Nuuma lõpul asendati katserühmas nuumikusööt teraviljaseguga, millesse oli lisatud vitamiinid-mineraalid.
Nuumsigade ööpäevane massi-iive oli suhteliselt väike, kuid siinkohal peab silmas pidama, et päevane söödakogus elatustarbeks on 80…100 kg raskusel nuumseal umbes 1 kg. Toodanguks ehk massi-iibeks jäi 1,8 kg ehk 22,5 MJ metaboliseeruvat energiat. See vastabki umbes 600-grammilisele ööpäevasele massi-iibele. Sigade lihakehad hinnati Valga Liha- ja Konservitööstuses.
Sööta kulus lõppnuuma 21,9 kg massi-iibe kohta katserühmas 100,6 kg ja kontrollrühmas 92,9 kg, katserühma kasvuperiood pikenes 2 söötmispäeva võrra. Kogu kasvuperioodi söödakulu oli katserühmas 306,5 kg ja kontrollrühmas 294,6 kg sea kohta, söötmispäevi vastavalt 121,5 ja 119,4.
Standard- ja erisegud
Võrreldi tootmises olevat tavalist kesiku- ja nuumikusööta (kontrollrühm) kõrgendatud proteiinisisaldusega söödaseguga (katserühm). Katsesead olid pärit EKSEKO seafarmist. Söödeti isu järgi, kuid individuaalne päevane kuivsöödakogus ei ületanud 3,2 kg. Kesikusööt sisaldas 12,6 MJ metaboliseeruvat energiat/kg ja 16,5% toorproteiini, kesikute erisegu sisaldas 18,9% toorproteiini ning nuumikusööt sisaldas 12,4 MJ metaboliseeruvat energiat/kg ja 15,0% toorproteiini.
Tabelis toodud andmed erinevusi rühmade kasvukiiruses ja söödaväärinduses III katses ei näita. Aga kui vaadeldi iga looma eraldi, selgus, et katserühmas kasvasid sead ühtlasemalt kui kontrollrühmas. Sead tapeti Rakvere lihakombinaadis.
Sööta kulus katserühmas üleskasvatusperioodi jooksul 235,3 kg (91,1 söötmispäeva) ja kontrollrühmas 233,6 kg (92 söötmispäeva) ühe sea kohta. Katserühmas osutusid rümba tailihasisaldus 1,5% ja tapasaagis 3,7% võrra suuremaks. Katsesead moodustasid kasvuperioodil sama söödakoguse juures mitte ainult rohkem lihaskude, vaid ladestasid kehasse ka rohkem söödaenergiat. Kui üldjoontes moodustab rümba mass 73…74% elusmassist, siis kõnealusel katserühmal oli see 76,7%.
Käesoleval aastal katsejaamas üleskasvatatud 187 EKSEKO-st pärit ja Rakvere lihakombinaati realiseeritud nuumsea tapasaagis oli 76,5% ja tailihasisaldus 56,0%. Rakvere LK taparaportite põhjal olid teistest farmidest realiseeritud nuumikute nimetatud andmed vahemikus 71,5….76,1 ja 51,7….56,8%.
Katsed näitasid, et tõuaretusega saavutatud sigade suur geneetiline potentsiaal nõuab ka vastavat söödaratsiooni. Koostöös söödatootjaga on tehtud sammuke edasi teel tänase aretustasemega kasvikute söötmisküsimuse lahendamisele. 

Tabel. Katsete tulemused