Sigade nuuma- ja lihajõudluse hindamisest 1998. aastal Kehtnas

pm-knd. Kalju Eilart
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
pm-knd. Aarne Põldvere
EPMÜ Loomakasvatusinstituudi seakasvatusosakond

Sigade jõudluskontroll võimaldab määrata sigade jõudlusvõime ja selle alusel hinnata nende aretusväärtust. Need kaks näitajat on olulised kvaliteetse sealiha tootmisel. Eestis kehtiv sigade jõudluskontrolli eeskiri on kooskõlas EÜ Komisjoni 18. juuli 1989. a. otsusega nr.89/507/EMÜ “Puhtatõuliste ja ristandaretussigade jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise meetodid”.

Jõudluskontrolli rakendamine on kohustuslik kõigis aretuskarjades, ka neis, kus toodetakse ristandsugusigu teistele farmidele. Vastavalt kehtivale sigade jõudluskontrolli eeskirjale määratakse kuldi aretusväärtus omajõudluse, sigimisvõime ja kontrollnuuma andmete põhjal. Siit tuleneb ka sigade tõukarja hindamise eeskirja nõue, et aretuskarja nimetus omistatakse, kui kontrollkatsejaamas on hinnatud vähemalt 25% karjas olevatest kultidest. Aretuskarja omanikul on õigus müüa noorkulte ja emiseid sugusigadeks, kui need on hinnatud omajõudluse ja külgsugulaste (täisõvede) kontrollnuuma alusel.
Enamikule seaaretajatest on eespool kirjutatu teada, kuid sageli jäetakse need nõuded täitmata, eriti aretuskarjade nimetuse taotlemisel. On tekkinud ka uus põlvkond tõuseakasvatajaid, kes ei tunne eeskirju. Seepärast on kasulik korrata mõningaid seisukohti kontrollnuuma metoodikast. Kontrollnuuma eeskiri on avaldatud Tõuaretusseaduse lisas 6.

Kontrollrühmade valiku aluseks on aretusplaan, mida täiendab loomaomanik teenindava konsulendi juhendamisel. Konsulent valib aretuseks sobivad sugusead ning koostab nende jõudluskontrolli plaani. Kontrollrühmade valikul tuleks toimida järgmiselt:

• imetusperioodil valitakse pesakonnad, kust plaanitakse valida põhikarja täiendust või tõusigu müügiks;
• võõrutamisel valitakse nendest pesakondadest kultide hindamiseks kaks täisõde ja emiste hindamiseks 2 orikat või kulti kontrollrühma, kes saadetakse tulevikus kontrolljaama;
• kontrolljaama saadetakse sead 20...28 kg raskustena, kui ühe pesakonna põrsaste kehamassi erinevus ei ole üle 4 kg;
• sugusigade kandidaate hinnatakse oma karjas omajõudluse järgi, võttes aluseks jõudluskontrolli andmed.

See võimaldas rakendada samaaegselt omajõudluse hindamist aretuskarjas ja täisõvede hindamist kontrolljaamas, säästes võimalike kõrgeväärtuslike suguloomade tapmist. Oluliseim on seejuures, et haiguste leviku risk on viidud miinimumini.

Kontrollrühmade toomisel Kehtna kontrolljaama esitab loomaomanik või tema poolt volitatud isik:

• kohalikus maakonna veterinaarkeskuses kinnitatud veterinaartõendi, millele peavad olema kantud põhikarja diagnostiliste uurimiste kuupäevad ja tulemused ning kontrollpõrsastele tehtud veterinaarmenetlused;
• saatelehe, kus on märgitud põrsaste arv, sugu ja nende elusmass kilogrammides;
• kontrollkaardi kontrollrühma kohta, mille vormistamisel osaleb konsulent.

Kontrollnuuma tulemused. 1998. aastal lõpetas kontrollnuuma eesti peekoni tõust 82 kuldi 662 järglast ja suurest valgest tõust 16 kuldi 120 järglast. Tabelis 1 ja 3 on toodud tõuti tipp-kuldid, kus esimeses on reastamise aluseks söödaväärindus ja tabelis 3 selektsiooniindeks. Tabelis 2 on kontrollnuuma parimad vanempaarid 1998. aastal. Andmetest nähtub, et tõusigade nuuma- ja lihajõudlus on pidevalt paranenud. Üksikute kultide ja vanempaaride andmete saamiseks võib pöörduda Kehtna Seakasvatuse Katsejaama töötajate või konsulentide poole.

Tabel 1. Järglaste järgi kontrollitud tipp-kuldid

  Tabel 2. Kontrollnuuma parimad jõudlusnäitajad Kehtna Seakasvatuse Katsejaamas 1998.a.

Tabel 3. Järglastega kontrollitud ja hinnatud parimad kuldid 1998. aastal