Sigade kontrollnuuma tulemustest 1997. aastal Kehtnas

pm-knd Kalju Eilart pm-knd. Aarne Põldvere
EPMÜ LKI seakasvatusosakond

Kultide ja emiste aretusväärtuse hindamisel järglaste järgi (kontrollnuumal) anti kompleksne hinnang 38 sugukuldile ja 107 vanempaarile.
Katseperiood kestis sigade elusmassi suurenedes 30st kuni 100 (±5) kilogrammini.

• vanus 100 kg elusmassi saavutamisel 184,5 päeva (lim 159…204);
• ööpäevane massi-iive 732 g (lim 645…848);
• söödaväärindus 3,28 sü/kg (lim 2,57…3,88).

• lihakeha pikkus 100,7 cm (lim 96,4…107);
• küljepeki paksus 23,1 mm (lim 10,3…36,5);
• lihassilma pindala 34,8 cm2 (lim 25,3…51,9);

                                                            (lim0,3...31.31)

pH 24 väärtus, määratud portatiivse pH-meetriga 24 (±4) tundi pärast tapmist rippuval jahtunud lihakehal viimase roide kohal selja pikimast lihasest, oli 5,30…5,80.Märkus: PSE-liha (hele, pehme, vesine) pH-väärtus 5,59, normaalne liha 5,6…6,3,

DFD-liha (tume, tihe, kuiv), kui pH ületab 6,3.

Selektsiooniindeks varieerus 88…273, mis arvutatakse kolme viimase aasta keskmisega võrreldes. Lihajõudluses esineb suur variatsioon, mida statistiliselt usutavalt mõjutab kult.

Aretuses kasutada neid kulte, kelle järglaste jõudlusnäitajad on homogeensemad.

Üksikute kultide ja vanempaaride andmete saamiseks pöörduda Kehtna Seakasvatuse Katsejaama või konsulentide poole.

Aretusedu ja seakasvatuse majanduslik tasuvus on parem neis tõufarmides, kus põhikarja emised ja enamik kasutatud kulte on hinnatud kontrollnuuma meetodil. See annab nendele eelise sise- kui ka välisturul tõusigade müümisel ning nendest farmidest lihatööstusse realiseeritav sealiha on kindlalt parema kvaliteediga ja enim tasustatav.

Eesti maasea aretamisel on edumeelseteks ettevõteteks Kehtna Mõisa OÜ, AS Saare Peekon, Fazenda OÜ, Estonia OÜ, Valjala OÜ, OÜ Oss, AS Adavere Agro jt. Suure valge tõu puhul on kasutatud kontrollnuuma meetodit tagasihoidlikult. Kiitma peab neid, kes selle vajalikkusest on aru saanud, nagu AS Kaiu LT, Kõpsta AS, Samirte AS, Röstla sigala jt.

Hinnata vähemalt pooled seemendusjaamade ja -punktide kuldid kontrollnuuma meetodil.

Seemendusjaama noorkuldi vanemad peaksid olema hinnatud kontrollnuuma meetodil. See annab kindluse ja tagatise sperma ostjale, milline on kauba kvaliteet! Ka aretuskarjade põhikarja kuldid ja tõutuumiku emised tuleks hinnata järglaste järgi kontrollnuumal.

Tulevikus ei tohiks aretusse sattuda ühtegi kulti, kelle järglased on kehva söödakasutuse ja madalakvaliteedilise tailihaga.