Sigade tõukarjade hindamisest 1998. aastal

pm-knd. Kalju Eilart
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistus viidi 1998. aastal sigade tõukarjade hindamine läbi ajavahemikus 1. august kuni 1. november. Sellega saadi terviklik ülevaade seakarjade tasemest. Hindamist viis läbi komisjon, keda juhtis aretusühistu tegevjuht ja liikmeteks olid vastava piirkonna aretusühistu konsulent ja karja asukohajärgse maakonna veterinaarkeskuse loomaarst. Komisjoni töös osalesid periooditi ka Tõuaretusinspektsiooni esindajad.
Sigade tõukarjade hindamisel lähtuti põllumajandus- ministri 1998. a. 15. septembri määrusega nr. 33 kinnitatud Sigade tõukarjade hindamise eeskirjast, mis varasema eeskirjaga võrreldes suurendas nõudmisi aretuskarja nimetuse andmisel.
1. Aretuskarja nimetus antakse seakarjale, kes on saanud 100 ja enam punkti (1996. a. eeskirjas 86 ja enam punkti);
2. Seakarjale ei omistata aretuskarja nimetust, kui karjas olevatest kultidest on hinnatud kontrollkatsejaamas vähem kui 25% (1996. a. eeskirjas see nõue puudus).
Nende nõuetega väärtustati enam kultide osatähtsust karjas, eriti nende nuuma- ja lihajõudlust, mis on väga oluline kvaliteetse sealiha ökonoomsel tootmisel. Nii näiteks kulus 1998. aastal eesti peekoni tõugu sigade 1 kg massi-iibeks keskmiselt 3,18 odra söötühikut – varieeruvus 2,38...4,12 sü/kg; keskmine ööpäevane massi-iive oli 741 g, kõikudes 556...938 g piires; lihassilm keskmiselt 38,9 cm2 – varieeruvus 20,3...60,7 cm2 ja tailihasisaldus 55,4%, varieeruvus 40,4...62,4%. Jõudlusnäitajate suur varieeruvus võimaldab selekteerida need kuldid, kelle järglastel on nii nuuma- kui ka lihajõudlusnäitajad üle keskmise ning neid kulte intensiivselt aretuses kasutada.
Et saada Eestis vajalikud andmed seemendusjaama ja aretuskarja kultide kohta, tuleb nende ettevõtete kuldid kontrollida ja hinnata järglaste järgi Kehtna Seakasvatuse Katsejaamas (tel. 248 75 271).
Tõukarjade hindamise aluseks on kultide nuuma- ja lihajõudlus, emiste viljakus, noorsigade oma- jõudlus, veterinaarne olukord ja seakasvatuse üldmulje.
Kultide jõudluse hindamisel said enam punkte need tõukarjad, kus oli kultide valikul arvestatud kuldi omajõudlust, tema järglaste ja külgsugulaste jõudlust ning lihatööstuse andmeid lihakeha kvaliteedi kohta. Tõukarjadest said parima hinde AS Saare Peekoni kuldid (115,3 p.), Kehtna Mõisa OÜ emised (50,3 p.) ja noorsead (54,9 p.).
1998. aasta tõukarjade hindamise alusel on eesti peekoni tõu parimad aretuskarjad: AS-l Saare Peekon, Kehtna Mõisa OÜ-l, Estonia OÜ-l ja eesti suure valge tõu parim aretuskari on Kaiu LT-l.
Nimetatud neli on arvatud tipparetuskarjadeks, kelle baasil tulevikus toimub eesti peekoni ja eesti suure valge seatõu jõudlusomaduste parandamine. Nendes karjades kasutatakse kõiki kaasaegseid aretusvõtteid. Sigade jõudlusnäitajad töödeldakse db-planeri programmi vahendusel ja aretusväärtuse hindamisel kasutatakse kaasaegset hindamis- süsteemi BLUP (Parim Lineaarne Veatu Prognoos).
Eesti peekoni tõukarja kandidaatideks arvati järgmiste majapidamiste seakarjad: Potsu OÜ, Aaviku Seakasvatuse OÜ, Seeder OÜ ja Malva OÜ Saaremaal; A. Suure Jaani talu, A. Albergi Tomba talu ja Vahenurme Agro Pärnumaal; E. Meisteri Meistri-Tiigi talu, Antera OÜ ja Raikküla Farmer OÜ Raplamaal.
1999. aasta kujuneb raskeks aastaks sea- kasvatajatele – madalad realiseerimishinnad, sealiha turustamisraskused, suhteliselt kõrged söödahinnad jne. Kuid igale mõõnaperioodile järgneb tõusulaine, selleks mõtteerksust ja tarka majandamist. Arukas seakasvataja arendab oma seakasvatust, kui ostab häid tõusigu ja kasutab sobivaid tõukombinatsioone ristandsigade tootmiseks.
Infot heade tõu- ja ristandsigade ostuvõimaluste kohta saab telefonidelt (248) 75 271 ja NMT 25 250 557 Kehtnast ning konsulentidelt Aino Aringolt 251 35 828 ja Urve Veversilt (245) 31 464. Head õnne tõusea ostmisel!

Tabel. Tõukarjade hindamistulemused