Sigade kunstlikul seemendusel on tulevikku

Raivo Laanemaa
Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam

Seakasvatuse põhiprobleem on sealiha kvaliteedi parandamine ja odavam tootmine. Tootmisnäitajate kiireks parandamiseks tuleb aretuses kasutada emise seemenduseks intensiivselt parimaid kulte.
Väärtuslikku tõukulti, kelle hind on 5000...30 000 krooni (Soomest ostes), ei ole otstarbekas igal farmil osta. Seetõttu tuleb kalleid import- ja parimaid kodumaiseid kulte kasutada maksimaalse arvu järglaste saamiseks kunstliku seemenduse teel. Kunstliku seemenduse jaamad asuvad Kehtnas, Tartus, Viljandis, Rakkes, Põlvas ja Saaremaal.
Kvaliteetse ja odavama sealiha tootmiseks on vajalik kasutada ristamisel saadavat heteroosiefekti. Selleks on Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETAÜ) kunstliku seemenduse (KS) jaamas esindatud 3 tõugu kuldid: jorkšir (suur valge), landrass (eesti peekon) ja hämpšir. Enamik kulte on imporditud Soomest ja Rootsist või on siis sealt imporditud sigade järglased.
Praegu on seemendusjaamas 14 kulti, mis võimaldab toota kuus 600...800 doosi spermat ja seemendada 300...500 emist ning saada 70% tiinestumise puhul 250...300 tiinet emist kuus.
400 emise paaritamiseks kuus on vaja pidada 40...50 kulti. See on 3...4 korda rohkem kui on vaja kunstliku seemenduse korral. Nii suure arvu kultide puhul langeb nende aretusväärtus, seetõttu on otstarbekam muretseda 10...15 kõrge aretusväärtusega kulti.
Arvestades keskmiseks kuldi kasutamisajaks 2 aastat, on kuldi soetus- ja pidamiskulud aastas ligi 8000 krooni. Ühe kuldi kasutuse intensiivsus aastas on teoreetiliselt 50 paaritust. Tegelikult kasutatakse kulte ekstensiivselt, s.o. 20...40 paaritust aastas (30). Seega maksab ühe emise paaritamine 8000 : 30 = 270 krooni ja tiinestamine 80%lise tiinestumise juures (270 : 0,8) 330 krooni.
Kunstliku seemenduse jaamas on ühe spermadoosi omahind umbes 100 krooni. Realiseeritakse spermat vastavalt kuldi aretusväärtusele ja tellitud sperma kogusele hinnaga 60...100 krooni. Selline hind on võimalik tänu sellele, et riik hüvitab hinnavahe.
Väljastatavas spermadoosis peab olema 2 miljardit spermi, see kindlustatakse erinevate lahjendusastmete kasutamisega. Turustatakse ainult kvaliteedinõuetele vastavat spermat, mille sobivus seemendamiseks on garanteeritud kahe ööpäeva jooksul. Igast ejakulaadist jäetakse kontrolldoosid laborisse, millede kvaliteeti jälgitakse kolm ööpäeva. Sperma säilivus on väga individuaalne. Näiteks kuldi Uve 1416 sperma säilib seemenduskõlblikuna 7...10 ööpäeva.
Seemendamise tulemuslikkus sõltub suuresti inna avastamisest. Emiseid tuleks jälgida päevas 2 korda ja suuremates farmides kasutada selleks ka kontrollkulte. Spermid elavad emassuguorganites 20...24 tundi. Täpset ovulatsiooniaega on võimatu määrata, seetõttu tuleb emist seemendada 2 korda kahe järgneva päeva jooksul, alates emise paigalseisurefleksi algusest. Sellepärast soovitatakse kasutada ühe emise seemendamiseks 2 doosi spermat maksumusega (2 x 60) 120 kr. Siia lisanduvad veel seemendamise kulud (transport, seemendusteenus) vastavalt töö mahule ja töö korraldamisele umbes 30 kr. Nii kulutatakse ühe emise seemendamiseks 120 + 30 = 150 krooni. 70%lise tiinestuse korral kulutatakse ühe tiinestunud emise kohta (150 : 0,7) 215 krooni.
Normaalselt peetakse emise tiinestamise kuluks ühe põrsa turuhinda (kevadel 1999 on see 300...400 kr). Suuremates farmides on seemendamine odavam ja väiketootjal kallim. Eeltoodust selgub, et seemendamine ei ole kallim kui kuldiga paaritamine, vaid vastavalt tootmismahule ja seemendusvõtete omandamisele isegi odavam. Paremaid tulemusi seemendamisel on saadud järgmistes farmides: Tartu Agro, AS Jampo, OÜ Vinni Jõusööt, Põlva POÜ, E. Sepa talu, Tooma Veski, OÜ Rõstla Sigala. Eriti populaarseks on saanud seemendamine väiketalunike farmides (T. Sild, E. Pedajas, M. Rembel, M. Rein, U. Sokk). Et kultide käive seemendusjaamas on küllalt kiire, siis väheneb ka suguluspaarituse võimalus. Aga väiketalunike seakarjades on see oht olemas, eriti kui kasutatakse teadmata põlvnemisandmetega kulte.
Kultide kasutamisel on kõige tähtsam see, et kult omadusi järglastele edasi pärandaks. Kult võib ju ise väga heade omadustega olla, aga kui ta neid omadusi ei päranda, siis on ta ju halvendaja ja tuleb kiirelt praakida. Seetõttu on vajalik kultide hindamine järglaste järgi katsejaamas. Eriti oluline on see seemendusjaama kultide puhul, sest nende järglaskond on ligi 10 korda suurem kui paarituse teel saadakse ning lühikese ajaga on võimalik kas tulemusi parandada või halvendada.
ETAÜ sigade seemendusjaam on töötanud Tartumaal Vasula külas 2,5 a. Jaam korraldab sperma transpordi tellijale sobival ajal ja viisil. Selleks on muretsetud Phare projekti “Sealiha tootmise parandamine Eestis” raames spetsiaalsed spermatranspordi konteinerid. Samuti on saadud sperma kvaliteedi määramiseks uut laboritehnikat.
KS jaam korraldab seemendusalast nõustamist ja väljaõpet. Toimuvad 1-2 päevased kursused koos praktikaga (vastavalt emiste indlusele), samuti võib eritellimusel väljaõpe toimuda tellija juures kohapeal.
Eeltoodust järeldub, et sigade kunstlikul seemendusel on rida eeliseid võrreldes paaritusega. Otsesed majanduslikud kulud ühe tiinestunud emise kohta on umbes 100 krooni (sõltuvalt emiste arvust) KS korral väiksemad kui paaritamisel. Siia lisanduvad tulud, mis vabanevate kuldikohtade arvel saadakse vabaneva ruumi intensiivsema kasutamisega. Kõige olulisem on kõrgekvaliteetsete isassuguloomade geneetilise potentsiaali intensiivne kasutamine, mille arvel paraneb liha kvaliteet ja seakasvatuse tulemuslikkus.