Seakasvatajatel on kurvad päevad, sest iga müüdud lihakilo pealt tiksub neile miinust juurde. „Olen 30 aastat tegelnud seakasvatusega ja viimase 12 aasta jooksul iganädalaselt sealihahindu jälginud ning nii kehva aega nagu praegu pole selle aja jooksul olnud,” ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu aseesimees ja seakasvataja Raul Maripuu.
Põhjust, mispärast meie seakasvatajatel praegu nõnda kehvasti läheb, tuleb otsida Saksamaalt, COVIDist ja seakatkust tingitud hinnalangusest. Nimelt oli seal suvel töötajate hulgas levinud koroonaviiruse tõttu suletud kaks suurt lihatööstust, mis kokku töötlevad kolmandiku Saksamaa sigadest. Sel ajal jäi Saksamaal hinnanguliselt tapmata 680 000 siga. Väga odavad töötlemata rümbad aga rändasid ja rändavad siiani ka Eestisse.
Septembri alguses avastati Saksamaal metssigadel Aafrika katk ja selle leiu peale lõpetasid Aasia riigid ja isegi LAV Saksamaalt sealiha ostmise. Järgnes liha hinna järjekordne kukkumine. Aasta lõpu seisuga saavad Eesti seakasvatajad lihakilo eest 41 protsenti vähem kui aasta alguses. „Meie müügihinna aluseks on lihatöötlemisettevõtted kehtestanud Saksa hinna ning sellest ei saa me kuidagi mööda minna,” ütles Maripuu. „Tegelikkuses tähendab see seda, et lihatööstused maksavad meile umbes 12 protsenti vähem, kui saab Saksa sealihatootja. Vahe tuleb sellest, et Saksamaa standardne rümp on koos pea ja jalgadega, meil Eestis ilma pea ja esijalgadeta, kuid rümba kilohind on sama.”
Lugege edasi: Postimehe Maaelu tasuline artikkel
