EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Lätis, Leedus ja Poolas on katku tõttu hukatud või hukkunud ligi 60 000 kodusiga.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on olukord murettekitav. „Eesti inimesed on hakanud palju reisima ning just lähiriikidesse, kus katk endiselt levib. Nõnda võib aktiivne viirus jõuda ka meile ning seda just läbi inimfaktori,“ kirjeldas Sammel.

Eestis pole viimastel aastatel katk farmidesse jõudnud, kuid endiselt tuvastatakse sigade Aafrika katku (SAK) antikehadega metssigu. Nendel metssigadel on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks. „Kui meie metssigade populatsioonis ei esine sigade Aafrika katku, on ka haiguse jõudmine kodusigade farmidesse vähetõenäoline. Siiski võib inimeste reisimine tuua Eestisse aktiivse haiguse ning sellisel juhul on oht, et SAK hakkab meil taas levima,“ selgitas Sammel.

„Käes on haiguse leviku aktiivne periood, sest teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid,“ kirjeldas Sammel hetkeolukorda. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud veel Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Vältimaks katku levimist farmi, tuleb väga hoolikalt järgida bioturvalisuse reegleid. Endiselt on keelatud sigu väljas pidada ja sööta värske rohuga.

Allikas: VTA   

International Pig Topics, 34, 8, lk 27, 2019

Hiina seakasvatusega tutvuja on imestunud. Esiteks, 2018. a augustis peeti Hiinas 50% maailma sigadest, teiseks, suur diferents eelmise aasta sigade arvu ja eelseisva aasta kapitaalmahukuse intensiivsusega, tipptasemel tootmiskeskused hüüdnimega „Hog hotellid“. Nad on ka üllatunud pidevast kasvust ja murettekitavatest juhtumite loetelust ning muret põhjustavad haiguspuhangud.

Kui Euroopa idaosas hakkas levima sigade Aafrika katk (SAK), hoiatasid kontrollijad võimaliku haiguspuhangu eest ja kaugeleulatuvatest tagajärgedest Hiinas. SAKi puhang algas paarisaja seaga Kirde-Hiinas, kuid põhjustas tsunami toiduahelas. Miks? Sest see juhtus Hiinas.

Sealiha kui hiinlaste peatoit on väga tähtis Hiinas. Sööki ei peeta täiuslikuks, kui selles pole tükk mõnusalt maitsvat sealiha või soolematerjali, aju või muud. Kui sealiha hind tõusis, põhjustas see inflatsiooni. Oli juhtunud, et üks toode põhjustas märkimisväärse osa üldsuse igapäevastest kuludest. Sealiha on samuti üliolulise tähtsusega Hiina maaelu majanduses. Selle tähtsust ei tohi alahinnata, sest urbaniseerumine Hiinas on tohutu. Kõik, mis seda aeglustada suudab, on teretulnud, see kehtib ka seakasvatuse kohta maapiirkondades.

Lallemand Levucell SB rahvusvahelise tehnilise koosoleku 2019. aasta aruanne, Parteuri Instituut, Pariis, Prantsusmaa. www.lallemand.com International Pig Topics 34(8):13–14

Viimase kümnendi jooksul on seakasvatus tohutult arenenud ja tööstusharu on pidanud kohanema sigade üliviljakuse ja majandamistavadega seotud probleemidega. Samal ajal on antimikroobsete ravimite kasutamise vähendamine muutunud „üks tervis” („One Health“) kontekstis ülemaailmseks probleemiks.

Umbes 15 aastat tagasi alustati Levucell SB (Saccharomyces cerevisiae boulardii CNCM I-1079) kasutamist sigadel ning selle uurimis- ja arendustegevus on alles algusjärgus. Tänapäeval on eluspärmi ja S. cerevisiae boulardii CNCM I-1079 kasutamine nii emistel kui ka põrsastel ja nüüd ka nuumsigadel teaduslikult põhjendatud ning nende kasutamise eelised on dokumenteeritud kogu tootmistsükli vältel.

Irene Camerlink, Veterinaarmeditsiini Ülikool, Austria ja Jen-Yun Chou, Teagasc, Iirimaa
Pig Progress 35(10), 2019

Kui saba hammustamist esineb sulus mitmel ohvril või levib isegi terves sigalas, siis kutsutakse seda saba hammustamispuhanguks. Selliseid puhanguid on raske peatada, kuid siin on toodud võtted, kuidas sellest üle saada.

Saba hammustatud sigu märgatakse sageli alles siis, kui saba on juba hammustatud. Sel ajal on tõenäoline, et enamik teisi sigu verd märganud ja see võib neil tekitada hammustamise tungi.

Ideaalis võiks saba hammustamist märgata enne kui saba on verine. Kui siga hammustab sabasid korduvalt, siis võiks teda jälgida 10–15 minutit, et näha, kas hammustamine jätkub. Kui jätkub, siis on ilmselt parem potentsiaalne probleemi põhjustaja eemaldada.

Mag. agr. Elmar Liik. Täiendanud ja keeleliselt kaasajastanud pm-dr Alo Tänavots
Agronoomia 1930:(12)486–489

Soome kirjandusallikad väidavad, et soomeugri rahvad, nende hulgas ka eestlased, on sigu pidanud juba enne praegustele elukohtadele asumist. Eestlaste levikualal esines niihästi lont- kui ka kikkiskõrvalisi maasigu, kes põlvenesid euroopa metsseast (sus scrofa).

Selliseid aborigeenseid sigu peeti ka võrdlemisi vabalt. Kevadel, suvel ja sügisel pidid sead metsast, teede äärest, kesalt ja viljapõllult ise toitu otsima. Talvine sööt oli eriti vilets, lisaks muule anti söögiks ka hobusesõnnikut ja sead tuhnisid ka ise sõnnikuhunnikutes. Ainult poegimis- ja nuumamisajal hoolitseti nende eest pisut rohkem, hoides neid selleks kohandatud onnides. Onnid – pultkatusega (ühetahuline ja -kaldeline katus, mis tavaliselt toetub ühele kõrgemale vertikaalpinnale või seinale) väiksed, umbes 4,5–9,0 m² suurused sigade kuudid, olid hõredad, külmad, madalad ja poolpimedad, sest lisaks uksepragudele said valgusekiired lauta tungida ainult läbi ukse ülemises osas asuva väikse luugi ehk akna.

ETSAÜ seemendusjaamas 25.06.2018 hinnatud aktiivsete kultide välimiku hindepunktid. Hinnatud Aino Aringo ja Mait Mahlapuu poolt.

Lugege edasi