EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU

Ligemale kolmandik Eesti seakasvatajatest on valmis oma tegevuse lõpetama, kui Euroopa Liit peaks loomade heaolu parandamiseks keelustama kultide kirurgilise kastreerimise.

Just sellise tulemuse andis Eesti maaülikooli teadlaste uuringu “Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide rakendamise majanduslik mõju” raames läbi viidud küsitlus, milles osales 22 seakasvatusettevõtet. 29% vastanutest kinnitas, et nad lõpetaksid kirurgilise kastreerimise keelustamise korral seakasvatusega tegelemise.

Valjala söödatehase gruppi kuuluvate sigalate tegevjuhi Margus Õunpuu sõnul tahab Euroopa sigade kirurgilise kastreerimise ära lõpetada, kuid seakasvatajatele tähendab see praegu mitut vastamata küsimust. Kastreerimata sigade lihale omase kuldilõhna tõttu ei meeldi see tarbijatele, mistõttu ei riski lihatööstused kuldilõhnaga liha toorainena kasutada ning pole nõus seda seakasvatajalt ostma. “Paraku nad ei taha seda, nad ei riski selle lihaga,” kinnitas Õunpuu.

Lugege edasi Saarte Häälest  

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 26. märtsil Poolas sigade Aafrika katku teemalisel konverentsil.

„Paraku ei ole sigade Aafrika katk meie metsadest kuskile kadunud ning nakatunud ja ohustatud riikide arv suureneb. Vaid ühiselt haiguse vastu võideldes võime edu loota,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Pean väga oluliseks jõudude ühendamist ka teaduslikus ekspertiisis ning toetan üleeuroopalise sigade Aafrika katku levikut, kontrolli ja muid aspekte puudutavate teadusuuringute võrgustiku töö alustamist.“

Konverentsil arutletakse Kesk- ja Ida- Euroopas leviva sigade Aafrika katku hetkeolukorra üle. Haigusest puudutatud riigid saavad võimaluse jagada oma kogemusi ning teadmisi meetmetest, mida nad kasutavad seakatkuga võitlemiseks. Samuti annavad ennetustegevustest ülevaate riigid, keda katk ohustab. Koos arutletakse tulevikuvõimaluste üle. Riigid ootavad Euroopa Komisjoni toetust ELi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, et likvideerida sigade Aafrika katk ning leevendada selle haiguse tekitatud majanduslikke tagajärgi.

Konverentsil osalevad ka Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ning Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi.

Allikas Maaeluministeerium   

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirja muutmise eelnõu.

„Kuna siiani on määruse mõistetest kohati mitmeti aru saadud, siis täpsustame kehtivat regulatsiooni, et nõuded oleks selgemalt väljendatud. Uusi nõudeid eelnõuga ei kehtestata,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

„Määruse eesmärk on täpsustada ja täiendada farmidele kehtestatud bioohutusnõudeid, mis puudutavad veokite liikumist, erinevate materjalide ladustamist farmi territooriumil ning piirdeaedu,“ ütles Minjajev.

Samuti täpsustatakse jahipidamise õigust omava ja jahil osaleva isiku kohustusi metssigade jahil. „Need nõuded ei ole jahimeestele uued, kuid selguse huvides ja strateegia rakendamiseks Eesti õiguse kaudu lisatakse need tõrje-eeskirja,“ lisas Minjajev.

Muudatused

• Muudatusega väljendatakse selgemalt nõuet, et sigu ei tohi pidada samas ruumis muud liiki koduloomadega ja välistatud peab olema ka nende omavaheline kokkupuude.
• Sätestatakse loomsete kõrvalsaaduste veoks kasutatava veovahendi loomakasvatushoone tarastatud alale sissepääsu keeld.
• Kehtiv punkt välistab haljassööda toomise ettevõtte territooriumile. Kuna haljassööt pole ainus võimalik nakkuskandja, vaid nakkus võib levida ettevõtte territooriumile mis tahes ladustatava materjaliga, siis täiendatakse sätet üldise keeluga, aga loetelu jäetakse lahtiseks.
• Tarastamisega tuleb välistada loomapidamisettevõtte territooriumilt eelkõige metssead (sealhulgas põrsad) kui võimalikud viirust edasikandvad loomad.
• Taudipunktis tuleb enne sigade hukkumist määrata nende kaal.
• Sätestatakse jahil osalevale isikule desinfitseerimise nõue.
• Sätestatakse, et jahijuhataja teavitab jahil osalenud isikuid sätestatud nõuetest.

Allikas Maaeluministeerium   

Märtsikuisest Tõuloomakasvatusest saab lugeda, kuidas tehisintellekt aitab Hiina seakasvatajatel sigu kasvatada ja lihatööstustes kuldilõhna automaatselt määrata. Lisaks on tavapärane aastakokkuvõte sigade jõudlustulemustest ja loomakasvatusest 2017. aastal. 

Lugege edasi Tõuloomakasvatusest