MARMORLIHA
RISTANDARETUSPROGRAMM MARMORLIHA
EESTI KVALITEETSE SEALIHA TOOTMISEKS
(Laadi alla PDF formaadis)
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ)
Aretuse 2, Märja, Tartu maakond 61406
Faks +372 7 493 127 Telefon +372 7 493 144
Nõukogu esimees Aare Mölder Telefon +3725046899
Juhatuse esimees Raivo Laanemaa Telefon +3725135927
e-mail:
http://www.estpig.ee/
2007
Sisukord
RISTANDARETUSPROGRAMM
M A R M O R L I H A
1. Aretuse üldeesmärgid
Ristandaretusprogramm Marmorliha Eesti kvaliteetse sealiha tootmiseks
Käesolev sigade ristandaretuse programm on alguse saanud 1995.aastal, millal imporditi Rootsist Eestisse hämp¨iri tõugu ja 1999.a. Austriast pieträäni tõugu emiseid ja kulte, et võimaldada kvaliteetse liha tootmist ristandaretuse baasil.
1.1. Üldseisukohad
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) eesmärgiks on aretada ja levitada väärtuslikke tõusigu, et tagada sigade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning seakasvatuse majanduslik tasuvus.
Efektiivne ja jätkusuutlik seakasvatus nõuab nii kompetentsust kui ka erinevate standardite järgimist. ETSAÜ aretusprogramm taotleb lisaks aretuse juhtimisele suunata Eesti seakasvatust arvestama ka ühiskonna tervist, keskkonna ja loomade heaolu. ETSAÜ püüab kindlustada tasakaalustatud valikut ehk kompenseerida puudujääke ühes tunnuses mõne teise valikutunnuse kõrge tasemega. Selleks on kasutusele võetud aretusväärtused jõudlusele ja viljakusele.
ETSAÜ taotleb, et kõik jõudluskontrolli alused seafarmid vastaksid või saaksid vastama eelkirjeldatud suundade (aretus, ühiskonna tervis, keskkond, taastuva energia kasutus ja loomade heaolu) minimaalsele tasandile.
Suunata seakasvatusettevõtete juhtkonda teavitama ja harima oma kollektiivi antud valdkondades, tõstmaks loomadega seotud tootmisüksustes lisaks aretusele ka hoolivust ja positiivsemat suhtumist loomadesse ja keskkonda.
ETSAÜ põhitegevuseks on seakasvatuse tõuaretusalase töö korraldamine Eestis.
1.2. Aretusprogrammi üldeesmärgid aastateks 2006 kuni 2013
- Tõutuumiku geneetiliste omaduste parandamine ja ühtlustamine baasaretusfarmides.
- Baasaretusest saadava geneetilise materjali baasil ristandaretuse kasutamisega efektiivsem sealiha tootmine.
- Sealiha kvaliteedi tõstmine parandatud geneetikaga ristandemiste (LxY, YxL) ning lihatõugu pieträäni, hämp¨iri ning djuroki tõugu kultidega ristamise abil
- Noorkultide valik külgsugulaste rümpade hindamise (rümba pikkuse ja pekipaksuse mõõdud, arvutiprogrammiga Scan Star lihassilma ja peki pindala) ning liha kvaliteedi näitajate (pH-väärtus, veesiduvus, värvus) määramise kaudu.
Sigade aretuses on 20. sajandil hakatud järjest rohkem kasutama puhasaretuse asemel ristandaretust. Hübriidid on elujõulisemad. Sigade aretajad on vaatluse alla võtnud kõrge päritavusega tunnused nagu sigade kasvukiirus ja lihakeha tailiha sisaldus. Kasutades arvutitehnoloogiaid on kasutama hakatud ka madalama päritavusega tunnuste aretamist nagu pesakonna suurus ja põrsaste elujõulisus.
ETSAÜ jätkusuutliku aretusprogrammi raames jälgitakse kuut valdkonda: loomade tervis ja heaolu, liha kvaliteet, efektiivne tootmine, keskkond, toiduohutus ja ühiskonna tervis ning geneetiline mitmekesisus.
1.3. Programmi lähieesmärgid 7 aasta perspektiivis
Aretusprogrammi eesmärgiks on sealiha kvaliteedi parandamine ristamise teel kasutades mitut erinevat seatõugu vastavalt ristamisskeemidele (ptk. 4.5.3).
Eesmärgiks seatud tegevused:
- Koostöös tapatööstustega ja Eesti Maaülikooliga rakendatakse aretusprogrammi lõpp-produktide kontrolli. Eeltoodu all mõeldakse süstemaatilist lõppristandite lihakvaliteedi analüüsi. Selgitatakse aretusprogrammile sobilikumad ristamisskeemid ning tehakse uurimistööd eri seatõugude liha kulinaarsete omaduste osas erinevate ristamisskeemide raames.
- Õppepäevade/seminaride jms. raames võetakse päevakorda keskkonna teema vähemalt üks kord aastas.
- Stressresistentsuse suhtes uuritakse kõiki Tartu Seemendusjaama kulte.
- Jälgitakse sigade tervist anomaaliate, jalgade probleemide esinemise jms. kaudu.
- Alustatakse seakarjade loomatervisealase klassifitseerimise süsteemi väljatöötamisega ja tööle rakendamisega.
Lähieesmärkide saavutamist käsitletakse täpsemalt ptk. 4 “Aretusprogrammi elluviimise lülid”.
2. Aretusprogrammiga seonduvad nõutavad protseduurireeglid
Programm tugineb “Põllumajandusloomade aretuse seadusele” ja selle osadeks on:
- tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord (Lisa 1);
- aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord (Lisa 2 );
- aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord (Lisa 3);
- aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord (Lisa 4);
- emaslooma seemendusandmete registreerimise kord (Lisa 5);
- põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord (Lisa 6);
- seemendamise koolitusprogrammid ning seemendaja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord (Lisa 7);
- aretuslooma põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise kord (Lisa A);
- andmed laboratooriumi kohta, kus tehakse jõudluse määramiseks vajalikke analüüse (Lisa B);
- aretuslooma jõudlusandmete ja nende hindamistulemuste avaldamise kord (Lisa C);
- jõudlusandmete kogumise koolituse programmid ning jõudlusandmete koguja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord (Lisa D).
Aretusprogrammi koostamisel on arvestatud järgmisi Euroopa Nõukogu direktiive ja komisjoni otsuseid:
Aretusprogrammis “Marmorliha” esitatud korrad ja metoodikad on kinnitatud Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu poolt 17. 09. 2002. aastal ja täiendatud 25. 10. 2004. aastal, 25.10.2005. aastal ning 07. 06. 2007. aastal.
Aretusprogrammi eesmärkide täitmiseks ja sealiha kvaliteedi parandamiseks imporditakse programmis kasutatavate seatõugude (eesti maatõug, eesti suur valge tõug, pieträäni tõug, hämp¨iri tõug, djuroki tõug) baasfarmide emiste seemendamiseks vajadusel kuldispermat teistest tunnustatud aretusorganisatsioonidest.
3. Aretusprogrammis kasutatavate seatõugude kirjeldus, nende otstarve
Eesti maatõug (landrass – tõutähis L)
Eesti maatõugu sead on viljakad, varavalmivad, kiirekasvulised, heade lihaomadustega. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga, kitsa lauba ja suurte lontis kõrvadega. Kael on keskmise pikkusega, liitub turjaga märkamatult. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Kõhujoon on sirge, laudjas lai, lihaseline ja sirge. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad, liigesed hästi arenenud. Udar ja nisad on hästi arenenud, nisasid on tavaliselt 12 –16. Nahk on elastne, harjased läikivad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga lihakehad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu sigu kasutatakse emaliinis.
Aretusprogrammis kasutatakse tõu paremikku puhasaretuses ja esimese põlvkonna ristandemiste saamiseks.
Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides:
- seljapeki paksus 9,9 mm,
- ööpäevane juurdekasv ( 0 – 100 kg-ni) 639 g/ööpäevas,
- seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 58,7 mm,
- viljakus 11,7 põrsast pesakonnas.
Eesti suur valge tõug (jork¨ir – tõutähis Y)
Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva konstitutsiooniga ja varavalmivad, heade lihaomadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rind on rahuldavalt arenenud, mõõduka laiusega, küljed pikad ja sügavad. Kõht on lihaseline, mitterippuv, täidlaste kubemetega. Lihakehad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Nisasid on 12 – 16. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga.
Aretusprogrammis kasutatakse tõu paremikku puhasaretuses ja esimese põlvkonna ristandemiste saamiseks.
Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides:
- seljapeki paksus 10,2 mm,
- ööpäevane juurdekasv ( 0 – 100 kg-ni) 616,0 g/ööpäevas,
- seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 62,0 mm,
- viljakus 10,3 põrsast pesakonnas.
Pieträäni tõug (tõutähis P)
Pieträäni tõugu sead paistavad silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Sigadel on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad. Kael on küllalt lühike. Põsed on vähearenenud, mitterasvased. Rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk. Singid on ümarad, ulatuvad hüppeliigesteni. Sigadel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, kõnnak vaba. Loomad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Sigadel on eriti suur tailiha osakaal rumbas.
Tõu paremikku kasutatakse puhasaretuses. Aretusprogrammis ristatakse valgete tõugudega lihapõrsaste saamiseks.
Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides:
- seljapeki paksus 10,6 mm,
- ööpäevane juurdekasv ( 0 – 100 kg-ni) 593 g/ööpäevas,
- seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 66,5 mm,
- viljakus 10,9 põrsast pesakonnas.
Hämp¨iri tõug (tõutähis H)
Hämp¨iri tõugu sead on suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga. Nad on musta kerega, mida läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hämp¨iri tõugu sead on hea kasvuintensiivsusega, tapmisel annavad lihaselisi, õhukese pekiga pikki lihakehasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja lopsakad singid. Neil on tugevad, püstisele asendile kalduvad jalad. Liha on marmorjas ja maitseomadused teeb eriti heaks kõrge intramuskulaarse rasva sisaldus.
Aretusprogrammis ristatakse valgete tõugudega lihapõrsaste saamiseks.
Djurok tõug (tõutähis D)
Djuroki tõugu sead on suurekasvulised, pika kerega, suurte lopsakate sinkidega ja värvuselt ruuged, varieerudes helekuldsest tumepruunini. Sead on varavalmivad, saavutades tapaküpsuse üsna noores eas. Sigade liha- ja nuumaomadused on head, samuti on nad hea söödakasutusega Djurok on tugeva konstitutsiooniga. Lihakeha kvaliteedi ja lihasuse poolest ületab djuroki tõugu sigu ainult hämp¨iri tõug. Emised on vähem viljakad kui enamikul teistel tõugudel, kuid hoiavad hästi põrsaid.
Aretusprogrammis kasutatakse djuroki tõugu kulte eesti maatõugu emiste seemendamiseks ristandkultide saamise eesmärgil. DL kultide pesakonnad ristandemistega on viljakamad, põrsad elujõulisemad, sihvaka kere ja kiire kasvuga. Djuroki veresus suurendab lihasigadel lihaskiudude vahelise rasvkoe sisaldust.
4. Aretusprogrammi elluviimise lülid
4.1.Aretuspüramiid
Aretusprogrammis püstitatud eesmärkide täitmisel ja tõumaterjali parandamisel on olulisem panus püramiidi tipus olevatel baasaretuskarjadel, kes müüvad väärtuslikke puhtatõulisi tõunoorsigu (aretusprogrammis kasutusel ka mõistena aretustuumik) püramiidi madalamal aretustasemel olevatele karjadele.
Jõudluskontrollialused farmid tegelevad aretuspüramiidi kõigil tasanditel.
Baasaretusfarmidega sõlmitakse eraldi lepingud, et tagada nendes farmides aretuse ETSAÜ suundadega ühildumine ja veterinaarne kontroll karjade tervise üle.
4.2. Sigade ja farmide arv
13.11.2007.a. seisuga oli jõudluskontrolli alustes karjades kokku 14650 siga, nendest emikuid 901, nooremiseid 2391, vanaemiseid 10983, noorkulte 37 ja kulte 338. Erinevate tõugude puhasaretusega tegelevad 5 baasaretusfarmi. Eesti maatõugu sigade aretusega tegelevad 3 ja suurt valget tõugu sigade aretusega 3 farmi. Pieträäni tõugu sigu aretatakse 1 farmis. Baasaretusfarmides on kokku 1180 tõusiga, nendest on 71 emikud, 278 nooremised, 802 vanaemised ja 29 kuldid.
Ristandaretusega tegelevad 13 seafarmi ja nendes on kokku 7575 siga, kelledest on 384 emikud, 1384 nooremised, 5634 vanaemised ja 173 kuldid.
Jõudluskontrollis olevate sigade keskmised karjatesti näitajad tõugude lõikes (01.01.2006........01.01.2007)
|
Näitajad |
Eesti maatõug |
Eesti suur valge tõug |
Pieträäni tõug |
YL1, LY2 |
HP3, PH4 |
|
emis |
kult |
emis |
kult |
emis |
kult |
emis |
kult |
|
Seljapeki keskmine paksus, (mm)* |
10,5 |
9,6 |
11,2 |
9,9 |
11,0 |
9,6 |
11,0 |
10,1 |
|
Seljalihase läbimõõt, (mm)* |
60,2 |
57,7 |
59,4 |
61,3 |
67,4 |
65,5 |
60,2 |
62,8 |
|
Tailihasisaldus, % |
64,1 |
64,4 |
63,4 |
64,8 |
64,7 |
65,6 |
63,6 |
64,7 |
|
Ööpäevane juurdekasv, g** |
575 |
634 |
549 |
600 |
559 |
597 |
558 |
574 |
|
Viljakus *** |
10,7 |
x |
10,2 |
x |
10,0 |
x |
11,0 |
x |
*- korrigeeritud 100kg-le elusmassile; ** - sünnist testimiseni; *** - elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas
1YL- eesti suurt valget tõugu kult ja eesti maatõugu emis;
2LY – eesti maatõugu kult ja eesti suurt valget tõugu emis;
3HP – hämp¨iri tõugu kult ja pieträäni tõugu emis;
4PH - pieträäni tõugu kult ja hämp¨iri tõugu emis.
4.3. Sigade geneetiline hindamine
Aretusväärtuse hindamisel kasutatakse faktilisi (pärit algdokumentidest) ja korrigeeritud andmeid (jõudlusnäitajad, aastaaeg, kari, sugu, grupp, tõug). Karja geneetilise struktuuri soovitud suunas muutmiseks tuleks loomi karja valida geneetilise aretusväärtuse alusel.
Hindamisel kasutatakse BLUP (parim lineaarne moonutuseta prognoos) loomamudelit. Selle mudeli kasutamine põhineb printsiibil, et geneetilise aretusväärtuse hindamiseks kasutatakse kogu infot, mida võib andmepangast leida looma kohta. Indiviidi genotüüp koosneb ema ja isa genotüübist, mis laieneb kogu täieliku põlvnemisega sugupuule. Aretusväärtuse hindamisel võetakse arvesse looma omajõudlus, tema järglased, isa ja isapoolsed õed-vennad, ema ja emapoolsed õed-vennad. Emiste ja kultide aretusväärtused korrigeeritakse baasloomade aretusväärtuste keskmisele.
Hindamisel on aretusväärtuste täpsuse põhieelduseks võimalikult suur testitud järglaste arv, võimalikult suur eakaaslaste arv, hindamismaterjali juhuslik jaotus tõu piires.
BLUP loomamudeli kaudu hinnatakse eesti maatõugu, eesti suurt valget tõugu, nende ristandite ja pieträäni tõugu sigade jõudluse suhtelist aretusväärtust (J_SAV), kusjuures hinnatavateks tunnusteks on peki paksus (mm), lihassilma läbimõõt (mm) ja ööpäevane juurdekasv (g) ( Lisa 12, 13).
J_SAV hindamisel on efektideks sugu, tõug, hindamisgrupp, pesakond, testimismass ja hinnatav loom. Üksikute jõudlusnäitajate osatähtsused J_SAVs valgetel tõugudel on järgmised: peki paksus 30%, lihassilma läbimõõt 30%, ööpäevane juurdekasv 40%. Pieträäni tõugu sigade puhul on jõudlusnäitajate osatähtsused vastavalt 30, 40 ja 30%.
Jõudluse suhteline aretusväärtus väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti.
4.4. Eesmärgid sugusigadele 7 aasta perspektiivis alates 2007. aastast
4.4.1. Eesmärgid jõudluskontrolli all olevatele puhtatõulistele sugusigadele karjatestil
|
Näitajad |
Eesti maatõug |
Eesti suur valge tõug |
Pieträäni tõug |
|
emis |
kult |
emis |
kult |
emis |
kult |
|
Elussigadel, määratud Piglog 105-ga |
|
Seljapeki paksus, mm* |
11,0 |
10,0 |
11,0 |
10,0 |
10,0 |
9,0 |
|
Seljalihase läbimõõt, mm* |
64,0 |
64,0 |
64,0 |
64,0 |
68,0 |
68,0 |
|
Tailihasisaldus, % |
64 |
64 |
64 |
64 |
66 |
66 |
|
Massi-iive sünnist testini, g /päevas* |
620 |
650 |
620 |
650 |
580 |
550 |
|
Searümpadel, määratud arvutiprogrammiga Scan Star |
|
Lihassilma pindala, cm2 |
50,0 |
50,0 |
50,0 |
50,0 |
53,0 |
55,0 |
*- korrigeeritud 100kg elusmassile
4.4.2. Eesmärgid jõudluskontrolli all olevatele ristandaretussigadele karjatestil
|
Näitajad |
L x Y / Y x L1 |
P x H / H x P2 |
|
emis |
kult |
|
Elussigadel, määratud Piglog 105-ga |
|
Seljapeki paksus, mm* |
12 |
10 |
|
Seljalihase läbimõõt, mm* |
64 |
65 |
|
Tailihasisaldus, % |
64 |
64 |
|
Massi-iive sünnist testini, g /päevas* |
600 |
650 |
|
Searümpadel, määratud arvutiprogrammiga Scan Star |
|
Lihassilma pindala, cm2 |
50 |
55 |
1 - eesti maatõugu kult ja eesti suurt valget tõugu emis ja vastupidi
2- pieträäni tõugu kult ja hämp¨iri tõugu emis ja vastupidi
4.4.3. Eesmärgid jõudluskontrolli all olevatele sugusigadele viljakusnäitajate osas
|
Näitajad |
Eesti maatõug |
Eesti suur valge tõug |
L x Y / Y x L ristandemised |
Pieträän |
|
Viljakus (elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas) |
11,5 |
11,5 |
12,5 |
11,0 |
|
Nisade arv |
7+8 |
7+8 |
7+8 |
7+7 |
4.5. Aretusmeetodid
4.5.1. Puhasaretus ehk baasaretus
Puhasaretuse all mõistetakse ühe tõu sigade seemendamist omavahel. Seda kasutatakse tõugude aretamisel ja nende jõudlusomaduste täiustamisel.
Puhasaretusega püütakse süstemaatilise valikuga kinnistada teatud tunnuseid mitme põlvkonna vältel. Sihipärase puhtatõulise aretuse aluseks on sugulasrühmad, mis kujundatakse väljapaistvatest isas- ja emasloomadest.
Puhasaretusega tegelevad ainult baasaretusfarmid. Need on aretuspüramiidi tipus asuvad karjad, kelle ülesandeks on toota vastavalt aretusprogrammile kõrgeväärtuslikke sugusigu.
Lihajõudlusnäitajate parandamist seostatakse isapoolsete tõugude ja reproduktsiooninäitajate parandamist emapooleste tõugude aretusega. Teisisõnu isapoolsete tõugude aretuseesmärk on eelkõige nuuma- ja lihaomaduste parandamine kvaliteetsete tapasigade tootmiseks. Emapoolsete tõugude aretuseesmärk on eelkõige reproduktsiooninäitajate parandamine kui ka teatud määral nuuma- ja lihajõudluse parandamine.
Aretusprogrammi kohaselt aretatakse baasaretusfarmides eesti suurt valget, eesti maatõugu ja pieträäni tõugu sugusigu. Djuroki ja hämp¨iri tõugu imporditakse sperma näol.
Baasaretusfarmide kriteeriumid
Baasaretusfarmid valib ja tunnustab Eesti Tõusigade Aretusühistu (Lisa 8). Baasaretusfarmiks võib valida farmi, mis vastab kõrgele aretuse tasemele ja nõutavatele veterinaarsetele tingimustele. Aretusühistu sõlmib baasaretusfarmidega vastavasisulised lepingud.
Tingimused, millele baasaretusfarmid peavad vastama:
- Baasaretusfarmil on kohustus märgistada põrsad, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda vastavalt lisale 6 (“Põllumajanduslooma, keda soovitatakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord”), teha jõudluskontrolli ja kasutada jõudlusandmete kogumiseks Possu programmi ning edastada andmed tähtaegselt keskandmebaasi.
- Aretustuumiku emiste seemendamiseks kasutatakse vähemalt 80% kunstlikku seemendust. Remontemade teise pesakonna saamiseks kasutavad baasaretusfarmid kunstlikku seemendust.
- Aretusühistu aretusspetsialist koostab aretusprogrammile vastavad seemendusplaanid aretustuumikusse kuuluvate emiste kohta, mida farmi zootehnik täidab. Tippkultide spermat müüakse eelisjärjekorras baasaretusfarmidele.
- Aretustööd baasaretusfarmides juhendab, koordineerib ja karjatesti viib läbi aretusspetsialist, kes on ühendavaks lüliks seemendusjaama, baasaretusfarmide, keskandmebaasi haldaja ja ühistu vahel.
- Kasvatavad üles remontemade rühmas teisel poegimisel oleva emise pesakonnas kõik sündinud puhtatõulised emispõrsad ja vähemalt 3 kultpõrsast. Emiste järglasi – noorkulte ja nooremiseid – mõõdetakse ja hinnatakse karjatestil.
- Baasaretusfarmi seakari on vaba nakkushaigustest, kari on süstemaatilise veterinaarjärelvalve all.
- Peab registrit remontemade järglaste enne karjatesti prakeerimispõhjuste kohta.
- Testitavatel nooremistel ja noorkultidel määratakse kindlaks elusmass, peki- ja seljalihasemõõdud, välimikuvead ja andmed saadetakse keskandmebaasi, kus hinnatakse loomad geneetiliselt ning määratakse aretuskõlblikkus. Informatsioon aretusväärtuste kohta saadetakse lepingujärgselt baasaretusfarmidele tagasi.
- Pärast aretusväärtuste hindamist võimaldatakse aretusühistul välja valida parimad kuldid seemendusjaama ning paremuselt teisel kohal olevad kuldid võib aretusspetsialistiga kooskõlastatult müüa teistele aretusfarmidele.
4.5.2. Ristandaretus
Ristamise all mõistetakse eri tõugudesse või liinidesse kuuluvate sigade paaritamist/ seemendamist ja saadud ristandjärglaste suunavat üleskasvatamist. Seatõugude ristamine on aretusvõte sigade produktiivsuse kiireks suurendamiseks. Esimese põlvkonna ristandjärglastel ilmneb heteroos, mis väljendub paremas söödaväärinduses, paremas elujõus, kiiremas kasvus ning suuremas viljakuses. Ristamine võimaldab saavutada tulemusi juba järgmises põlvkonnas. Kuid hilisemates põlvkondades saavutatud efekt kaob. Ristamine on, võrreldes puhasaretusega, paindlikum aretusmeetod, sest ta võimaldab kiiremini toota turu nõuetele vastavat toodangut. Ristamisel on võimalik katsetada paljude erinevate tõugudega ja tõusiseste rühmadega, et saavutada soovitud tulemust. Suure aretusmaterjali tõttu on ristamisel ka suurem selektsiooniintensiivsus, sest valida on suurema hulga isendite vahel. Ristamissüsteemi valikut mõjutab eelkõige looma sigimisvõime, erinevate tõugude ristamisel saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisel saadav majanduslik kasu.
Seakasvatuses toimub ristandjärglaste saamine enamasti erinevate puhtatõuliste vanemliinide ühendamise teel. Tarbeloomade saamiseks võib kasutada erinevaid ristamisskeeme.
Ristamisskeemi valikul võib kombineerida heteroosiefekti tõulistest iseärasustest tingitud efektiga. Näiteks võib ühendada isapoolse lähtetõu head kasvuomadused emapoolse lähtetõu heade sigivusomadustega.
Jõudluskontrolli alused aretusfarmid toodavad ristandemiseid (LY, YL).
Selleks on kaks võimalust:
- Ristandemiste tootmine müügiks ostetud puhtatõuliste emiste baasil. Farm ostab baasaretusfarmist ainult ühest tõust (L või Y) puhtatõulisi emiseid ja nende tiinestamiseks kasutatakse teise valge tõu spermat või kulti.
- Ristandemiste tootmine oma karja puhtatõuliste emiste baasil. Farmis kasvatatakse ise puhtatõulisi Y või L emiseid, kuid põhieesmärk on ristandemiste (LY või YL) tootmine ja müük tõuemisena või nende kasutamine lõppristandite tootmiseks samas farmis. Karja suurus peab olema minimaalselt 100 emist. Karjas olevatest puhtatõulistest emistest peab kasutama vähemalt 25% emiseid puhtatõuliste emiste tootmiseks ja vähemalt 75% ristandemiste tootmiseks. Sellises aretusfarmis seemendatakse kunstlikult vähemalt 50% emiseid, hinnatakse karjatestil vähemalt 80% emiste pesakonnast pärit emikuid, kellest valitakse karja täiendust. Farmis kastreeritakse kõik kultpõrsad, märgistatakse vastavalt “Põllumajandusloomade aretuse seadusele” kõik karja täienduseks geneetiliselt sobivad emispõrsad (Y, L) ja kogutud jõudluskontrolli andmed edastatakse keskandmebaasi.
- Aretusfarmid kasutavad jõudlusandmete kogumiseks Possu programmi.
4.5.3. Soovitatavad ristamisskeemid
Lihtristamisel kasutatakse F1 ristandeid tarbeloomadeks, kus on kasutatud ära dominantsusest tingitud heteroosiefekti.
Kolme tõu ristamisskeemi puhul ristatakse F1 ristandemasloom lihatõugu kuldiga, kus järglase heteroosiefektile lisandub ka emapoolne heteroosiefekt ( on ise ka ristand).
Neljatõulise ristamisskeemi puhul lisandub ka isapoolne heteroosiefekt.
- Kasutatakse ristandpõrsaste tootmiseks, paraneb nii viljakus kui ka liha kvaliteet.
Kogu programmi eesmärgiks on saada kvaliteetset eesti sealiha aretusprogrammis “Marmorliha” kirjeldatud erinevate tõugude ristamise teel.
5. Kunstlik seemendus
Kunstlik seemendus on üks põhilisematest taastootmise tehnoloogiatest. Kunstliku seemenduse puhul seemendatakse indlevaid emiseid kultidelt eelnevalt kogutud spermaga. Kunstliku seemenduse kaudu on võimalik levitada parimat aretusmaterjali.
Kunstliku seemenduse abil on võimalik tõsta valiku intensiivsust ning täpsust s. t. rohkem informatsiooni aretusväärtuste hindamiseks. Kasutades kunstlikku seemendust on võimalik jagada paljude karjade vahel parimate farmide parimaid kulte.
Eesti Tõusigade Aretusühistu propageerib kunstliku seemenduse kasutamist ning annab nõu ja õpetust kunstliku seemenduse kui meetodi kasutamiseks – viib läbi seemendajate koolitamist.
Tutvustamisel on ka kunstliku seemenduse meetod – emakasisene seemendus (ESS).
|
|
EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU
SEEMENDUSJAAM |
Sperma tellimine ja seemendusalane konsultatsioon
Seemendusjaama kuldid valitakse Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusspetsialisti poolt ainult tunnustatud baasfarmide karjadest lähtudes aretusprogrammi eesmärkidest. Vajadusel imporditakse uusi kuldiliine teiste riikide tunnustatud aretuskarjadest.
Enne seemendusjaama karja toomist läbivad kuldid karantiini vastavalt maakonna peaveterinaararsti poolt kehtestatud nõuetele. Karantiini läbimise kohta koostatakse akt, milles on kirjas läbiviimise aeg, koht, vastutavad isikud, teostatud veterinaarsed menetlused ja laboratoorsed uuringud ning lõppotsus.
Kultide liikumine seemendusjaama karja ja karjast välja ning kuldisperma laboratoorse töötlemise andmed registreeritakse Possu programmiga. Andmete esitamise vajadusel tehakse programmist vajalikud väljatrükid. Lisaks elektroonilisele andmekogule on seemendusjaama algdokumentideks karjasoleva kuldi põlvnemistunnistus ja sperma laboratoorse töötlemise tööleht (lisatud näidis).
Tunnustatud seemendusjaamast müüakse tippkultide spermat eelisjärjekorras baasaretusfarmidele. Nimetatud spermat võib müüa suuremate spermakoguste puhul aretusprogrammiga liitunud aretusfarmidele sihtotstarbeliseks ristamiseks ja ristandemiste tootmiseks.
Pieträäni ja hämp¨iri tõugu kultide sperma on mõeldud eelkõige aretusprogrammi lõppprodukti tootmiseks.
Isaliini tõugu (P, H, PH, HP, DL jne) kultide sperma on mõeldud eelkõige aretusprogrammi lõpp-produkti tootmiseks.
Seemendusjaama kulte kontrollitakse regulaarselt sperma kvaliteedi, seemendustulemuste ja anomaaliate esinemiste suhtes vastavalt jõudluskontrolli andmetele.
Kontrolltulemustest lähtuvalt vahetatakse baasaretusfarmide jaoks ettenähtud seemendusjaama kuldid välja järjest paremate aretusväärtustega noorkultidega.
Seemendusjaama kultide kasutamise põhimõtted:
Seemendusjaama tulnud puhtatõuliste noorte kultide sperma müük toimub järgmise skeemi alusel:
- 3 kuu jooksul eelistatuna baasaretusfarmid;
- järgmise 4 kuu jooksul eelistatuna aretusfarmid;
Kultide tunnustamine seemendusjaamas toimub regulaarselt iga kuue kuu tagant aretuskomisjoni poolt vastavalt aretusseadusele (Lisa 4).
Hinnatakse:
- sperma kvaliteeti;
- kuldi sigimisvõimet ja pesakondade suurust (puhasaretuses ja ristandkarjades);
- kuldi järglasi (puhasaretuses ja ristandkarjades);
- kuldi välimikku ja arengut.
Hea aretusväärtusega kulte kasutataks seemendusjaamas kuni parema aretusväärtusega kultide leidmiseni.
5.1. Kuldisperma, selle käsitlemine kuldijaamas
Kultidelt võetud spermat kontrollitakse laboris, mille käigus määratakse sperma värvus, konsistents, lõhn, lisandite olemasolu jm. näitajad ning tehakse mikroskoopilised uuringud spermide liikumisaktiivsusele ja anomaaliate esinemisele. Samuti määratakse ejakulaadi maht ja tihedus. Tihedus, s.t spermide arv mm3 kohta, kõigub erinevatel kultidel 100 000 kuni 700 000-ni. Et ühe spermadoosi jaoks on vaja vähemalt 2,5 miljardit spermi, tuleb iga kuldisperma kohta eraldi määrata kindlaks lahjendusmäär.
Töödelda ja turustada võib ainult kvaliteedinõuetele vastavat spermat. Kuldisperma kvaliteeti jälgitakse 24, 48 ja 72 tundi pärast töötlemist kolme kontrollprooviga.
Sperma konserveerimine.
Et kvaliteetse värske sperma säilivusaeg on piiratud, pikendatakse spermide eluiga ja viljastamisvõimet aeglase jahtumise ja lahjendamise abil. Sperma säilitustemperatuur peab püsima 17 C ° juures, kontsentratsioon peab olema 2,5 – 3 miljardit spermi doosis. Nende abinõude eesmärgiks on spermide viimine munandimanuses valitseva keskkonna sarnasesse keskkonda. Selleks tuleb spermide ainevahetus- ja liikumisaktiivsust piirata.
Seega on väga oluline hoida spermat kahjustavate mõjude eest sperma võtmise, töötlemise, transportimise ja säilitamise ajal kuni selle kasutamiseni.
Sperme ei tohi kahjustada suured temperatuuri kõikumised, külma¨okk, valgusmõju, vesi, desinfitseerimisained, veri jms. Teisalt ei tohi nende liikumisaktiivsust liiga vara suurendada (tugev raputamine, temperatuuritõus).
Pärast lahjendusaine lisamist jagatakse kuldisperma 90-100 ml doosidesse ning pakitakse plastiktuubidesse. Seejärel tuleb tuubid märgistada kleebisega, millel on kuldi nimi, identifitseerimisnumber, tõug ja kuupäev.
Sperma laboratoorse töötlemise leht
6. Aretuse juhtimine
Ühistu kõrgemaks juhtimisorganiks on ühistu liikmete üldkoosolek. Aretusalaseid otsuseid teeb aretusühistu nõukogu ja elluviijaks on Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatus, aretusspetsialistid, konsulendid ja seemendusjaama töötajad. Otsused valmistab ette töögrupp, kuhu kaasatakse vastavalt vajadusele:
- ühistu nõukogu ja juhatus;
- baasaretusfarmide volitatud esindajad;
- keskandmebaasi volitatud esindajad;
- baasaretusfarmide aretusspetsialist – konsulent, aretusspetsialist – lihatehnoloog;
- teadlasi ja teisi spetsialiste.
Aretusalased otsused võetakse vastu nimetatud töögrupi liikmete ettepanekul aretusühistu nõukogu poolt häälteenamusega heakskiidul. Aretusprogrammi elluviimise lülide vahelisi suhteid reguleerivad lepingud:
- Eesti Tõusigade Aretusühistu ja baasaretusfarmide vahel;
- Eesti Tõusigade Aretusühistu ja keskandmebaasi haldaja vahel;
7. Aretusühistu nõuandeteenistuse (aretusspetsialist, konsulent) tööülesanded:
- aretusprogrammi koostamine, muudatusettepanekute tegemine ja täitmine;
- jõudluskontrolli karjatesti läbiviimine farmis, karjatesti algandmete kogumine;
- lihajõudlusnäitajate ja liha kvaliteedi hindamine aretusühistu liikmete tapapunktides ja lihakombinaatides;
- seemendusjaama kultide ostu organiseerimine aretusprogrammis ettenähtud Eesti baasaretusfarmidest;
- tõumaterjali impordi, ekspordi organiseerimine ja põlvnemistunnistuste väljaandmine;
- sigade söötmis-, pidamis- ja aretusalased konsultatsioonid seakasvatajatele;
- aretuse põhisuundade propageerimine ja nende ellurakendamine;
- infopäevade korraldamine, seakasvatusalase info levitamine;
- aretusalase töö organiseerimine farmide lõikes.
Alammenüü
|
